Uuring: ümbrikupalk ehituses endiselt au sees

„Eelmise aasta küsitlusega võrreldes suurt trendimuutust näha ei ole – ka tänavu tunnistas iga seitsmes küsitletu, et on, kasvõi osaliselt, saanud palka nii-öelda mustalt,“ ütles Eesti suurima tööportaali CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Kui eelmisel aastal tunnistas ümbrikupalga saamist 12,2% küsitletuist, siis tänavu on see osakaal 13,9%.“

Valdkondade lõikes said ümbrikupalka enim ehituse ja kinnisvara- (18,5%) ning toitlustussektori (14,6%) töötajad.

Henry Auväärt lisas, et ümbrikupalga saajad jagunevad omakorda kaheks suureks rühmaks – 8,1% küsitletuist saab osa palgast ümbrikus, 5,8% küsitletuist aga kogu palga ümbrikus. „Nii osalise kui ka täieliku ümbrikupalga näitajad on eelmise aastaga võrreldes samal tasemel, mil 6,1% vastajatest olid täielikult „mustalt“ tasustatud. Küll aga on antud näitajad kordades madalamad võrreldes 2015. aastaga, mil koguni 31% vastajatest olid saanud töötasu „mustalt“. Seega võib öelda, et varimajanduse vastane võitlus on näitamas oodatud tulemusi.“

Küsitlus selgitas välja ka selle, kes on ümbrikupalgale avatumad. „Pea veerand (22,2%) alla 19-aastastest vastajatest olid saanud ümbrikupalka. Seega on „must“ töötasu noorte seas tunduvalt rohkem levinud, tulenedes suuresti hooajatööde valdkondadest ja haridustasemest – uuring näitas, et pea viiendik põhiharidusega vastajatest olid saanud ümbrikupalka, keskharidusega vastajate seas langes antud näitaja 8,1%-le ja kõrgharidusega 4,9%-le. Lisaks on ümbrikupalk levinuim ehitus- ja toitlustussektorites, kus leidub ka suur arv hooajalisi töid,“ lisas Henry Auväärt.

Ümbrikupalka saavate meeste arv on märkimisväärselt vähenenud, kuid endiselt on „must“ töötasu meeste seas kaks korda rohkem levinud kui naiste seas.