• 28.07.17, 14:48
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kaks pärli uues kuues

Hiljuti said uue elu kaks Eesti arhitektuuripärli – Ugala teater renoveeriti lausa piinlikult originaalitruult, Lutheri mööblivabriku masinasaalis säilis küll ajastu hõng, kuid selle sisu on mõnusalt moodne.
Lutheri ärimaja interjöör.
  • Lutheri ärimaja interjöör. Foto: Andres Haabu
TUle kaema!
15. augustil toimuval õppereisil Ugala teatrisse on võimalus külastada huvitavat äsja renoveeritud hoonet, kuulata arhitekt Irina Raualt ja ehitajate suust hoone renoveerimislugu, tutvuda uute tehnoloogiliste lahendustega ja pääseda oma silmaga vaatama põnevat teatri telgitagust.
Pane ennast kirja SIIN.
9. augustil toimuval seminaril "Lutheri vabriku masinasaalist moodsaks ärimajaks" kuuled Aasta ehitajaks valitud Nordeconi projektijuhilt Arvo Kirotuselt, milliste väljakutsetega seadis ehitaja silmitsi sajandivanuste raudbetoonatrinditega hoone. Ringkäigul näed, kuidas arhitekt Hanno Grossschmidt on suutnud selle moodsaks ärikeskonnaks kujundada.
Pane ennast kirja SIIN.
 
 
1981. aastal sai Ugala teater uue, avara ja modernse maja, mis nüüd 18. märtsil taas renoveeritult avati, kui esietendus Lembit Petersoni lavastatud Hispaania komöödia “Nähtamatu daam”.
Hästi taastatud retro
13 kuud kestnud renoveerimisel lammutati ja laoti uuesti Ugala tunnusmärgiks saanud punasest tellisest fassaad; ehitati ümber väike saal, millest on praeguseks saanud tänapäevaste tehniliste võimalustega 180kohaline black box tüüpi saal; suures saalis saab publik nüüdsest istet võtta teatraalselt punastel toolidel; juurde ehitati keldri- ja kammersaal.
Põhjaliku uuenduse tegi läbi ka Ugala teatri tehnopark, mille tulemusel on Viljandi teatris nüüd Euroopa tasemel heli-, valgus- ja videotehnika.
Palju on teatrimajas ka varasemast tuttavat. Ugala teatrimaja on üks väheseid teatrimaju, mis on kuulutatud muinsuskaitsealuseks ehitiseks. Originaali silmas pidades on elementides jäädud truuks 1980ndatele omastele värvidele ja disainile.
Ligi 10 000 m2 kogupinnaga Eesti üks suuremaid teatrikomplekse kasvas renoveerimise käigus veelgi suuremaks – kui varasemalt oli publikule avatud kaks korrust, siis nüüdsest saab teatrikülastaja liikuda kolme korruse vahel. “Koos arhitektide ja ehitajaga leidsime 36aastasele teatrimajale parimad võimalikud lahendused, et maja oleks ligipääsetavam, muutmata samas üldkujundust,” kommenteeris teatrijuht Kristiina Alliksaar.
1981. aastast pärineva hoone arhitektuurse lahenduse autorid on arhitektid Irina Raud, Kalju Luts ja Inga Orav, sisekujunduse autor on Mait Summatavet. Samad arhitektid koostasid ka rekonstrueerimisprojekti. Arhitekt Irina Raua sõnul ei juhtu just tihti, et arhitekt saab oma projekteeritud hoonet 35 aasta möödudes uuendada.
Ugala teatrimaja ehitus läks maksma ligi 14 miljonit eurot. Ehitustööde projektijuht on Riigi Kinnisvara AS. Ehitustööde peatöövõtja on Nordecon AS.
Mööblivabrikust ärihooneks
Ajalooline Lutheri mööblivabriku masinasaal renoveeriti aga moodsaks kontoriks. Lutheri tehase mööblivabriku hooned olid omal ajal – masinasaal rajati 1912 – väga uuenduslikud raudbetoontarinditega ehitised. Kuid tänapäevaseid tehnoloogilisi lahendusi hoitakse varjus, et eksponeerida hoone ajaloolist arhitektuuri. Modernses interjööris on kombineeritud betoon- ja klaaspindasid Lutheri mööblitootmises laialdaselt kasutatud vineeriga.
Hoone on ainulaadne, et siin on klaasist katus, mis oli omal ajal suurim, praegu üks suuremaid Baltimaades. Kokku on majas pinda ligi 7000 m2, keskel on suur aatrium ning katusel terrass.
Lutheri vabrikuhooned projekteerisid Peterburi arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Bubõr. Renoveerimisprojekti autoriks on Hanno Grossschmidt OÜst HG Arhitektuur.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.11.24, 19:38
Miks köögi planeerimist tasub alustada juba maja ehitusjärgus?
Maja ehitamisel mõeldakse algusfaasis pigem vundamendi, katuse ja küttelahenduse peale ning sisustust hakatakse reeglina planeerima siis, kui parkett on paigaldatud ja seinad värvitud. Tegelikult kõlab nagu katastroofi valem, sest köök ei ole lihtsalt mööbel ja selle esimesi samme peab kindlasti kavandama juba ehitusjärgus. Miks? Majaehitaja Madis selgitab kohe välja.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele