Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) statistika kohaselt toimus 2017. aasta I poolaastal 18 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, milles hukkus 1, tõsisemaid vigastusi sai 2 ja kergemaid vigastusi 17 inimest.
2016. aasta sama perioodiga võrreldes (21 õnnetust) on õnnetuste arv vähenenud. Elektrist põhjustatud õnnetuste peamisteks põhjusteks on ohutusnõuete eiramine, hooletus ning mittekorras elektriseadmete kasutamine.
Enamik õnnetusi (78%) toimus kodudes või nende lähiümbruses ja ülejäänud 22% juhtudest olid tööõnnetused. Kodustes oludes toimusid õnnetused elektriohutusnõuete eiramise ja hooletuse tõttu, katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamisel või elektriseadmete kasutamisel mitte ettenähtud otsatarbel. Tööõnnetused toimusid alajaamas, õhuliini all, elektriseadmete kasutamisel ja remonditööde käigus. Tööõnnetuste põhjusteks olid elektriohutusnõuete eiramine ja hooletus, aga ka mittekorras elektriseadmed.
Piirkonniti toimus õnnetusi kõige rohkem Põhja- ja Kirde-Eestis: Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal kokku 67% õnnetustest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Võrdselt üle 20% õnnetustest juhtus kuni 10-aastaste lastega ning vanusegruppides 10-20 ja 30-40. Tüüpiliseks põhjuseks lastega juhtunud õnnetustes oli esemete pistmine pistikupesade kontaktidesse. Õnnetusi toimus ka katkiste juhtmete või pikendusjuhtmete tõttu toas ja õues ning mittekorras või oludele mittevastavate elektriseadmete tõttu vannitoas.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.