Ühtne kaugkütte ja -jahutuse võrgustik võimaldab nüüdisaegses linnas erinevates kohtades ning protsessides tekkivaid soojusjääke ära kasutada, hoides sellega olulisel määral kokku energiat ja vähendades linnastumisest tulenevaid probleeme, rääkis Fortum Eesti ASi ja Fortum Tartu ASi juhatuse esimees Margo Külaots konverentsil “Säästlik hoone 2017”.
Tark linn kütab ja jahutab energiajääkide abil
  • Foto: Raul Mee
Tartu rajab tarka linna
Tartu arendab esimese Eesti linnana targa linna kontseptsiooni. Olemas on nüüdisaegne kaugküttevõrk, mida on uuendatud 20 aasta jooksul, on biokütusel toimiv soojusenergia koostootmisjaam ja alates eelmisest kevadest toimib ka kaugjahutus. Avatud on kaugkütte pilootprojekt koostöös trükikojaga Kroonpress, mille trükitegevuse käigus tekkiv soojus läheb Tartu kaugküttevõrku. Samal kinnistul pole võimalik tekkivat soojuse hulka kuidagi ära kasutada, alternatiiv oleks lasta see soojus jahutite kaudu õhku, mis tähendaks sulaselget raiskamist. Vast valminud Eesti Rahva Muuseumi hoone on samuti energiatõhus ehitis kaugküttel ja lokaalse jahutussüsteemiga, jahutusest tagastuva veega omakorda soojendatakse kaugküttevõrku. Käivitunud on SmartEnCity projekt – hruštšovkadega kesklinna piirkonna ehitamine targaks linnaks, kus on kasutusel nii tsentraalsed kui ka lokaalsed küttelahendused.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 11:24
Bauroc plaanib viia materjalide tootmise jalajälje negatiivseks
Eesti perefirma Bauroc, mis on Põhja-Euroopa suurim poorbetoontoodete valmistaja, tuli eelmisel aastal välja uue tooteperega, mille süsiniku jalajälg on raudbetoonpaneelist 10 korda väiksem, kuid ettevõttel on veelgi ambitsioonikam plaan jõuda CO2-neutraalsete või lausa negatiivse jalajäljega materjalide tootmiseni.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele