Ühtne kaugkütte ja -jahutuse võrgustik võimaldab nüüdisaegses linnas erinevates kohtades ning protsessides tekkivaid soojusjääke ära kasutada, hoides sellega olulisel määral kokku energiat ja vähendades linnastumisest tulenevaid probleeme, rääkis Fortum Eesti ASi ja Fortum Tartu ASi juhatuse esimees Margo Külaots konverentsil “Säästlik hoone 2017”.
Tark linn kütab ja jahutab energiajääkide abil
  • Foto: Raul Mee
Tartu rajab tarka linna
Tartu arendab esimese Eesti linnana targa linna kontseptsiooni. Olemas on nüüdisaegne kaugküttevõrk, mida on uuendatud 20 aasta jooksul, on biokütusel toimiv soojusenergia koostootmisjaam ja alates eelmisest kevadest toimib ka kaugjahutus. Avatud on kaugkütte pilootprojekt koostöös trükikojaga Kroonpress, mille trükitegevuse käigus tekkiv soojus läheb Tartu kaugküttevõrku. Samal kinnistul pole võimalik tekkivat soojuse hulka kuidagi ära kasutada, alternatiiv oleks lasta see soojus jahutite kaudu õhku, mis tähendaks sulaselget raiskamist. Vast valminud Eesti Rahva Muuseumi hoone on samuti energiatõhus ehitis kaugküttel ja lokaalse jahutussüsteemiga, jahutusest tagastuva veega omakorda soojendatakse kaugküttevõrku. Käivitunud on SmartEnCity projekt – hruštšovkadega kesklinna piirkonna ehitamine targaks linnaks, kus on kasutusel nii tsentraalsed kui ka lokaalsed küttelahendused.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:44
Renoveerimine ei pea olema stressirohke projekt
Renoveerimisest räägitakse Eestis palju, kuid praktikas lükatakse vajalikud tööd sageli aastaid edasi. Mitte ainult rahapuuduse tõttu, vaid seepärast, et kogu protsess tundub kinnisvaraomaniku jaoks keeruline ja killustatud. Tellides ühelt ettevõttelt aknad, teiselt soojustuse ja kolmandalt krohvimise, tuleb lisaks kogu tööd koordineerida ning loota, et kõik detailid omavahel kokku sobivad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele