Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tark linn kütab ja jahutab energiajääkide abil
Ühtne kaugkütte ja -jahutuse võrgustik võimaldab nüüdisaegses linnas erinevates kohtades ning protsessides tekkivaid soojusjääke ära kasutada, hoides sellega olulisel määral kokku energiat ja vähendades linnastumisest tulenevaid probleeme, rääkis Fortum Eesti ASi ja Fortum Tartu ASi juhatuse esimees Margo Külaots konverentsil “Säästlik hoone 2017”.
Tartu rajab tarka linna
Tartu arendab esimese Eesti linnana targa linna kontseptsiooni. Olemas on nüüdisaegne kaugküttevõrk, mida on uuendatud 20 aasta jooksul, on biokütusel toimiv soojusenergia koostootmisjaam ja alates eelmisest kevadest toimib ka kaugjahutus. Avatud on kaugkütte pilootprojekt koostöös trükikojaga Kroonpress, mille trükitegevuse käigus tekkiv soojus läheb Tartu kaugküttevõrku. Samal kinnistul pole võimalik tekkivat soojuse hulka kuidagi ära kasutada, alternatiiv oleks lasta see soojus jahutite kaudu õhku, mis tähendaks sulaselget raiskamist. Vast valminud Eesti Rahva Muuseumi hoone on samuti energiatõhus ehitis kaugküttel ja lokaalse jahutussüsteemiga, jahutusest tagastuva veega omakorda soojendatakse kaugküttevõrku. Käivitunud on SmartEnCity projekt – hruštšovkadega kesklinna piirkonna ehitamine targaks linnaks, kus on kasutusel nii tsentraalsed kui ka lokaalsed küttelahendused.
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele