Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Algasid Balticconnectori projekti suurhanked
Elering ja Soome ettevõte Baltic Connector OY käivitasid ühised rahvusvahelised hanked Eesti-Soome gaasiühenduse Balicconnector merealuse osa materjalide hankimiseks ja gaasitoru ehitamiseks, teatas Elering.
„Nii Balticconnectori ehitus kui hiljuti sõlmitud kokkulepe kõiki Balti riike hõlmava gaasibörsi käivitamiseks kannavad ühist eesmärki jõuda 2020. aastaks Balti-Soome ühtse gaasituruni, mis oleks unikaalne Euroopas, ühendades piiranguteta neli riiki,“ kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
Balticconnectori merealuse torustiku ehitushanke mahtu kuuluvad merepõhja modifitseerimistööd, torustiku paigaldus, randumiskohtade ehitus, torustiku survekatsetus ja sellele järgnev torustiku kuivatamine.
Hanke tulemused selguvad praeguse kava järgi 2018. aasta kevadel. Gaasiühendus on kavas kasutusele võtta 2020. aastal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Balticconnectori merealuse torustiku materjali hangivad projekti arendajad teise hankega samuti ühiselt.
Lisaks merealusele osale toimuvad nii Soomes kui Eestis hanked ühenduse maismaatorustiku ja kompressorjaamade ehitamiseks. Eesti poolel viib Elering läbi hanked Kiili-Paldiski torustiku ning Paldiski ja Puiatu kompressorjaamade rajamiseks.
150 kilomeetri pikkune Balticconnectori gaasitoru algab Kiili lähistelt Harjumaal, möödub Keila linnast ja läheb merre Paldiskis, planeeritava LNG terminali juures. Soome poolel jõuab gaasitoru maismaale Inkoos ning liitub Soome gaasivõrguga Siuntios. Balticconnectori projekti kaasrahastab Euroopa Liit.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.