Põnevust igal sammul: tsentrist väljas hoone ning nummerdatud kivid

Ehituslepingu võitnud Nordecon AS on ligi aasta kestnud tööde käigus renoveerinud raudbetoontarindid, taastanud fassaadide esialgse kuju ning rajanud sisekliima tagamiseks kaasaegsed tehnosüsteemid ning tänapäevased siselahendused. 

Ehitajad on selle käigus pidanud korrigeerima nii omaaegseid ehituslike ebatäpsusi, viima kokku muinsuskatselisi ning kaasaegseid tehnilisi ja planeeringulisi vajadusi ning palju muudki.

Nõukogude ajal, mil vineeritehasesse paigutati uusi masinad, tehti hoones mitmeid kohendamisi, mida nüüd asuti büroohoone vajaduste järgi värske ruumiplaneeringu põhjal ümber ehitama. Näiteks rajati rekonstrueerimise käigus keldrikorruse ja esimese korruse vahele uus vahelagi, mis on varasemast umbes meeter kõrgemal ning teeb seeläbi ka keldrikorruse kasutamise võimalikuks.

Selgus ka, et kuna ehitamisel ajal 20. sajandi alguses tänapäevaseid mõõteseadmeid olemas ei olnud ning neid asendas inseneri silm ja mõõtenöör, on kogu hoone 150 mm tsentrist väljas ning selle iga tala on natuke erineva sammu ja kõrgusega. Mõistagi valmistas see ehitajale igal sammul peavalu ja põhjustas lisatööd.

Logistika ning ehituse planeerimise on teinud raskemaks ka asjaolu, et rekonstrueeritavale objektile ei saanud paigaldada kraanat. Materjalid on hoonesse toodud ehitusprotsessi ajal avatud olnud küljeuksest, kust need upitajaga sisse tõsteti ning tõstuki abiga vajalikesse kohtadesse teisaldati.

Nordeconi projektijuht, „Aasta ehitaja 2011” tiitliga pärjatud Arvo Kirotus ütleb: „Üllatusi tuli vana hoone seest välja rohkem kui oleks osanud oodata, näiteks fassaadid olid turvakaalutlustel kaetud mingi metallkarkassiga. Välisvooder oli kohati ka kahjustunud.”

Kahjustuse kindlaks määramiseks oli küll teostatud ekspertiis, ent see erines Kirotuse sõnul küllalti suurel määral tegelikkusest. „Mõnel pool tuli sein lahti võtta, paekivid nummerdada ning laduda need korralikult tagasi, kasutades kohati ka uut kivi.” Fassaadi korrastamisel parandati kokku 350-360 m2 jagu välisseina ning töö tegi meeste sõnul keerukaks sobiliku paekivi defitsiit Eestis.

Projektijuht Arvo Kirotus ja objektijuht Hardy Ivask tutvustavad, mida põnevat Lutheri Ärimaja renoveerimisel veel juhtus, 9. augustil toimuval seminaril "Lutheri vabriku masinasaalist moodsaks ärimajaks". Pane ennast kirja SIIN. 

 Vaata ka videost, kui kaugele on ehitustööde hetkeseis.