Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vaata, kuidas kulgesid ehitustööd Lutheri ärimajas
Omaaegse Lutheri vineeri-ja mööblivabriku masinasaali ümberehitus ainulaadse arhitektuuriga büroopindadeks on üks põnevamaid käimasolevaid rekonstrueerimisprojekte Eestis. Pea lõpusirgele jõudnud ehitustööd muutis eriti keeruliseks hoone ainulaadne klaasist katus ja kasutatud nn. maja majas lahendus.
Tallinnas Vana-Lõuna tänaval asuv Lutheri tehase masinasaal on arhitektuurselt ainulaadne: ühel tasapinnal on kokku 7000 ruutmeetrit pinda ja lagi ulatub kõrgemas osas põrandast 12 meetri kõrgusele.
„Lutheri tehase mööblivabriku hooned olid omal ajal – masinasaal rajati 1912 – väga uuenduslikud raudbetoontarinditega ehitised,“ ütles Lutheri Ärimaja arendaja Uko Paasik Paasik OÜ-st.
Nordecon jõudis enam kui viis miljonit eurot maksma mineva ehitustööga lõpusirgele ja hoones asuvad büroopinnad peaaegu valmis mai lõpus.
Pea aasta väldanud tööde käigus raudbetoontarindid renoveeriti, taasati fassaadide esialgne kuju ja rajati sisekliima tagamiseks kaasaegsed tehnosüsteemid ning tänapäevased siselahendused kombineerides betoon- ja klaaspindasid Lutheri mööblitootmises laialdaselt kasutatud vineeriga. Masinasaali sisemuses on ühes lõigus avatuks jäänud kõik kolm löövi. Maja keskel on suur aatrium ning katusel terrass.
„Hoone rekonstrueerimine on olnud suur väljakutse. Tänapäevaseid tehnoloogilisi lahendusi soovisime hoida varjus, eksponeerides hoone ajaloolist arhitektuuri," rääkis Paasik.
Hoone ümberehitustööde autoriks on arhitekt Hanno Grossschmidt.
9.augustil korraldab Ehitusuudised.ee vastvalminud ärimajas hoone rekonstrueerimisest kõneleva seminari "Lutheri vabriku masinasaalist moodsaks ärimajaks".
Ärimajas kohapeal toimuval seminaril on võimalus kuulda arhitektidelt ja ehituse projektijuhilt ainulaadse objekti valmimisega seotust otse kohapeal, tutvuda trendiloova büroolahendusega ja kirsina tordil piiluda hoone ankurrentniku Äripäeva köögipoolele.
Ükski hooneomanik ei soovi keset talve seista silmitsi olukordadega, kus maja kommunaalkulud on paisunud ootamatult suureks või küttesüsteem lakkab hoopis töötamast. Eesti ilm on väga muutlik, eriti sügisperiood öökülmade ja hoogsadudega. Seega tuleb hooned varakult kütteperioodiks ette valmistada ning tegeleda ennetavalt küttesüsteemide hooldusega.