Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 18. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinna Halduskohus põhjendas taotluse rahuldamata jätmist sellega, et tõenäoliselt puudub vaidlustatud ehitusloal negatiivne mõju kaebaja õigustele ning kaebuse edulootus on väike. Samas leidis kohus, et Vana-Kalamaja 9 õppehoone renoveerimise ja piirkonda täiendavate õppekohtade loomise osas esineb kaalukas avalik huvi, mis saaks oluliselt kahjustatud juhul, kui ehitustegevus peatataks.

Kohtusse pöördus oma õiguste kaitseks laiendatava hoone naabermaja korteriomanik, kirjutas Delfi. Korteriomaniku esindaja Mägi-Rohtmetsa sõnul tingis kaebuse asjaolu, et koolihoonele linna poolt väljastatud ehitusloa alusel toimub tegelikult hoone laiendamine suuremas ulatuses kui 33 protsenti, mis tähendab, et koostada tulnuks ka detailplaneering. 

Kaebuses märgitakse, et Tallinna linna tegevus ehitusloa andmisel ei vasta ühelegi elementaarsemalegi standardile, mille järgimist linn ehitusloa väljastamiseks pädeva isikuna teistelt nõuab ja ehitusloa kehtima jäämine looks ohtliku pretsedendi. 

Kaebusi esitatakse kümneid

Linna õigusteenistuse nõuete osakonna jurist Kent Märjamaa sõnas, et linna õigusteenistuse hinnangul on eksitav kaebaja esindaja väide, et ehitise laiendamine toimub suuremas mahus, kui 33%. „Hoonele tehtud mõõdistuse kohaselt jääb laienduse maht alla 33%, mistõttu ei ole vajalik detailplaneeringu koostamine või projekteerimistingimuste andmine. Kaebaja väide põhineb tegelikkusele mittevastavatel andmetel,“ nentis Märjamaa.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet on seisukohal, et ehitusluba on väljastatud õiguspäraselt ning mistahes aluseid selle tühistamiseks ei esine. Asjaolus, et kohus hakkab kaebust sisuliselt arutama, ei ole midagi tavapäratut, selliseid kaebuseid esitatakse Tallinna linna vastu aastas kümneid.

„Seoses Vana-Kalamaja 9 õppehoone ja koolivõrgu korrastamise kavaga on praeguseks hetkeks esitatud kohtusse kokku kaheksa erinevat kaebust. Nendest kuus on kohus tagastanud läbivaatamatult ning seni on vaid kahte asutud sisuliselt läbi vaatama, kuid neidki on kohtud seni pidanud väheperspektiivikateks,“ märkis linna õigusteenistuse nõuete osakonna juhataja Terje Krais.