Aasia ekspert: parkideta saab Tallinnast betooni ja kaubakeskuste linn

 

Aminul Islami sõnul saaks rohelust luua ka juba olemasolevasse linnaruumi kunstlike vahenditega. “Näiteks tehti Tartu raekoja platsile ja Tallinna Rotermanni väljakule sel talvel kuuskedest väikesed metsatukad. Rääkimata Singapuri kuulsatest modernsetest aedadest, kus on tehispuud ja -struktuurid lastud roheliseks kasvada.”

 

Jätkusuutliku arengu eksperdi hinnangul on rohelusega Tallinnas olukord pigem halvemaks läinud. “Kui nõukogudeaegsetesse mägederajoonidesse planeeriti hoovidesse muruplatsid ja mänguväljakud, siis praeguseks on neist saanud parklad.”

 

“Kõikjale ei pea muruplatse rajama. Tornimäe on kõrghoonete piirkond ning seal on päikesevalgus niikuinii varjatud. Seda piirkonda saab terviklikkuse loomiseks veelgi tihendada.”

 

Aminul Islami sõnul on maailmatrend Tallinnale vastupidiselt roheluse suunas. “Suurlinnades haljastatakse katuseid ja istutatakse kõrrelisi, et putukad ja linnud tagasi meelitada. New Yorki rajati vanale raudteemagistraalile 2,3-kilomeetri pikkune jalakäijate roheala, kus võib end tunda peaaegu nagu maakohas. Sarnaselt oleks Tallinna linn võinud sadamast läbi Rotermanni kvartali kesklinna planeerida rohekoridori. Kõik pole siiski kadunud, tühje krunte ja otstarbeta tööstusmagistraale on veel piisavalt alles.”