Sweco EST OÜ osaleb teostatavusuuringus, mis uurib võimaliku Tallinn-Helsingi tunneli erinevaid tehnilisi lahendusi. Uuringu viivad ühiselt läbi kolm konsultatsioonifirmat Sweco, Amberg Engineering ja WSP.
Tallinn-Helsingi tunneli projekt on jõudnud järgmisesse etappi: läbiviidav teostatavusuuring keskendub eelkõige rakendusplaani koostamisele, et toetada projekti otsuste tegemise protsessi, teatas ettevõte.
Antud uuring jätkab Sweco poolt 2015. aastal läbi viidud tasuvusuuringu eeluuringut, mis keskendus projekti teostamisele, liikluse struktuurile ja võimalikule sotsiaalmajanduslikule mõjule üldiselt.
„Kui Sweco poolt 2015. aastal koostatud tasuvusuuringu eeluuringu eesmärgiks oli hinnata Tallinna ja Helsingi vahelise raudteetunneli tasuvust ja vajalikkust üldisemalt, siis käesoleva töö raames keskendutakse konkreetsemate tehniliste lahendustele nagu jaama asukoht, rongide tüübid ja liiklusvoogude operatiivsed lahendused. Lisaks kuulub uuringu juurde strateegiline keskkonnamõju hindamine“, kommenteeris Sweco EST juhatuse liige Tarmo Needo.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks tehniliste lahenduste uurimisele, hindab uuring projekti majanduslikku mõju. Uuritakse Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse mõju ärivõimalustele mõlemas pealinnas ning mõju Soome ja Eesti riigile tervikuna.
Projekti meeskonda kuuluva Šveitsis tegutseva Amberg Engineeringuga on Sweco teinud koostööd mitmete rahvusvaheliste transpordiprojektide raames, sealhulgas Brüsseli ja Pariisi metroo ja Rootsi kiirraudtee osas. „Aja jooksul kogunenud teadmised selliste infrastruktuuride eripäraste omaduste kohta soodustavad käesoleva teostatavusuuringu läbiviimist“, rääkis ettevõtte Amberg Engineering president Felix Amberg.
Projekti FINEST toetatakse Interreg Kesk-Läänemere Programmi rahastusest ning projekti partneriteks on Helsingi Uusimaa Liit, Helsingi linn, Soome Transpordiagentuur, Tallinna linn, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Harju Maavalitsus. Teostatavusuuringu tulemused avaldatakse 2018. aasta alguses.
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?