Peamiseks murepunktiks on Suuroru hinnangul ebastabiilsus. Kuigi üldised majandusnäitajad võivad sektorit näidata heas valguses, on Suuroru sõnul turu sisemine volatiilsus kõrge. "Korteri- ja elamuarenduses on ülekuumenemise märke, mis teevad peatöövõtjaid murelikuks. Sisendid muutuvad nii järsult, et ka meil on vahel keeruline erasektoris toimetavatele tellijatele selgeks teha, miks eile olid ühed ja homme on teised hinnad," selgitas ta.
Konkreetne samm, mis aitaks sektoris stabiilsust luua, oleks Suuroru sõnul riiklik hankeplaan. "Näiteks maanteeametil ja Tallinna Sadamal on väga selged ja detailsed hankeplaanid. Teinekord lausa büroovajadusteni välja," kirjeldas ta.
Kuigi killud on väga asjalikud, on Suuroru sõnul probleem selles, et pole tervikpilti. "On ainult killud, millest töövõtjad peavad ise terviku kokku panema, vaatama üldpilti ja siis tegema otsuseid, mis valdkonnas toimetada, millele keskenduda ja millesse investeerida" illustreeris ta.
Suuroru sõnul oleks tarvis ministeeriumi, mis vastutaks terve Eesti avaliku sektori ehitusvaldkonna eest. Asutust, mis koostaks üldise ehitusplaani. "See ei pea olema nõukogude-aegne, et nii palju peame ilmselgelt tegema," sõnas ta. Pigem oleks Suuroru sõnutsi vaja ülevaadet sellest, milliste objektide hanked on kavas millistel aastatel.
"Et ehitajatel oleks mingisugune stabiilsus. See annaks ka kutsekoolidele ja ülikoolidele selge perspektiivi. Integreeritud magistriõppesse astuja peaks teadma, mis teda viie aasta pärast ootab," jätkas Suurorg mõttekäiku, lisades, et ülevaade aitaks ka ala noorte seas populariseerida.
Tuleviku suhtes on Suurorg aga optimistlik. "Seda aga juhul, kui elamuarenduste kõrval oleks tööd ka rajatiste turul," tõdes ta, viidates Rail Balticu hankele, mille täpne ülesehitus on veel tume maa.
Nordeconil on aasta alguse kohta portfellis piisavalt töid, kinnitas Suurorg. Selge suuna on ettevõte võtnud elamuehitustelt rajatistele. Põnevust tekitab Suuroru sõnul see, et ees ootavad väga mastaapsed hanked. Näiteks Tallinna ringtee kahe lõigu hange märtsi lõpus ning Tallinna-Tartu maantee Kosest Tartu poole edasi ehitamine. "On hankeid, millega mahult võrreldavaid pole viimasel kahel-kolmel aastal olnud. Oleme ootusärevad," tõdes ta.
Loe täispikkuses artiklit Äripäevast.