Teedeehituse euroraha jääb Eesti riigile
Riigikogu majanduskomisjon sai ülevaate rahandusministeeriumi audititest maanteeameti korraldatud nelja Tallinn-Paldiski ning kahe Tartu läänepoolse ümbersõidu teedeehituse riigihanke kohta. Komisjon on seisukohal, et raha jääb küll Eestile, kuid seda võib olla vajalik uuesti taotleda.
Rahandusministeeriumi seisukohalt oleks pidanud kõik hanked olema korraldatud rahvusvaheliste hangetena. Kuna Tallinna-Paldiski neljast hankest kaks ja Tartu ümbersõidu hangetest üks olid aga siseriiklikud, siis Euroopa Komisjon näeb selles olukorras ette 25 protsendi ulatuses Euroopa struktuurifondide toetuse tagasinõude.
„Isegi kui osa struktuurifondide raha ehk ligi 2,5 miljonit eurot tuleb maanteeametilt tagasi nõuda, siis rahandusministeeriumi kinnitusel on võimalik tagasi laekunud vahendid suunata meetme eelarvesse ja see raha jääb Eestile kasutada teedeehituse valdkonnas. Seda tuleb aga uute projektide jaoks uuesti taotleda, mis tähendab täiendavat ajakulu ning teatavat ebakindlust maanteeameti jaoks,“ ütles majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk pressiteate vahendusel.
Maanteeameti esindaja sõnul ei rikutud siseriiklike hangete korraldamisega Tallinn-Paldiski maanteel ja Tartu läänepoolsel ümbersõidul riigihangete seadust ega kahjustatud kellegi huve, küll aga oleks võtnud kõikide projektide rahvusvahelised hanked rohkem aega. Näiteks oli Tallinn-Paldiski maantee projekt tehniliselt jaotatud neljaks, mistõttu polnud rahvusvahelised hanked kahe projekti puhul õigustatud.
Tartu läänepoolse ümbersõidu puhul on aga maanteeameti esindaja hinnangul tegu pikaajalise projektiga ning 2008. aastal eelprojekti koostades ei olnud ette teada rahalisi võimalusi tulevikus. Tartu läänepoolse ümbersõidu kahekilomeetrise teelõigu korrastamiseks Tartu linna ja Tähtvere valla piiril kulus maanteeametil üle nelja miljoni euro, millest suurem osa tuli EL-i vahendistest. Samal ajal 2014. aasta kevadel korraldati aga ehitusala hange kahekilomeetrilise teelõigu ehitamiseks Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel.
Rahandusministeeriumi esindaja rõhutas, et taolisi projekte tuleks käsitleda ühtselt, need oleks pidanud välja kuulutama rahvusvaheliste hangetena ning avaldama Euroopa Liidu Teatajas.
Majanduskomisjoni liige Deniss Boroditš avaldas arvamust, et tegu on praktikute ja teoreetikute kokkupõrkega. „Teatud projektide puhul ongi parem teha eraldi hankeid, sest sel juhul on konkurents suurem. Mõistan maanteeameti seisukohta, sest meie teedeehituses ei ole võimalik ette näha, millised on rahalised võimalused kümne aasta pärast,“ ütles Boroditš.
Ehitusuudised.ee toetajad:
