Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ajaloolised pärlid ootavad renoveerimist
Dominiiklaste ajalooline kloostrikompleks konutab Tallinna vanalinna südames juba aastaid vaoshoituna ja tasaselt.
Dominiiklaste kloostri restaureerimist alustati 1950ndatel, kuid tööd kestavad siiamaani.
Foto: Meeli Küttim
Adudes koha tegelikku potentsiaali, mõjub selline tühiseis pealinna ühe atraktiivseima arhitektuurimälestise puhul paraku kurbmänguliselt.
Kloostri ait on kujunenud meeliseinestamiskohaks kohalikule teatrirahvale, Peeter-Pauli koguduses kutsuvad kirkukellad pühendunuid missadele ja Katariina kirikus võib aeg-ajalt külastada kultuuriüritusi.
Kui suurel määral on selle ajalooliselt väärtusliku ehitise potentsiaal aga tegelikult realiseeritud?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Suurem osa hoonest on linnavõimu valduses. Dominiiklastele kui ajalooliselt õigusjärgsetele omanikele kuulub kompleksist vaid kirik ühes lääne- ja lõunaristikäiguga.
Üksmeelt eesmärkide ja tegevustiku osas pole linnaisad ja kirikurahvas paraku siiani leidnud, mistap tuleb leppida vaid kaduväikse osaga piirkonna kultuurielu elavdamisest.
Omapoolse initsiatiivi üles näitamiseks sai 2012. aasta novembris tehtud ettepanek ühise sihtasutuse loomiseks ja selge visioon Mihhail Kõlvarti lauale pandud. Selle järgi haaraks kompleksi terviklik funktsionaalne kasutamine nii kultuurilist, hariduslikku, usulist, museaalset ja turismialast tegevust. Vastuseks vaid valus vaikus ja suured plaanid püüdsid tuult.
“Pärast põhjalikku kaalumist on Tallinna linnavalitsus jõudnud seisukohale, et praegusel hetkel ei ole sihtasutuse loomine kloostrikompleksi parema funktsioneerimise tagamiseks vältimatu. Soovitud eesmärke – multifunktsionaalne ning terviklik kompleksi toimimine – on meie hinnangul võimalik ka teisel teel saavutada. Kuna hoonekompleksil on sisuliselt kaks omanikku, Tallinna linn ja Rooma-Katoliku Kirik, oleme veendunud, et ühiseid huvisid ning kokkuleppeid sätestaks ka linna ja kiriku vaheline koostöölepe,” seisis Mihhail Kõlvarti vastuses.
Linnamuuseum huvitatud laienemisest Lisaks kirikule on kloostri ruumide vastu huvi tundnud ka Tallinna Linnamuuseumi esindajad. Näiteks võiks praeguse idatiiva ruumides, kus paikneb Mauritiuse Instituut, asuda tulevikus mõni Linnamuuseumi filiaal.
Loe täispikkuses Lennart Kräämeri lugu Äripäeva detsembri kuukirjast Ehitus.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.