Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ajaloolised pärlid ootavad renoveerimist
Dominiiklaste ajalooline kloostrikompleks konutab Tallinna vanalinna südames juba aastaid vaoshoituna ja tasaselt.
Adudes koha tegelikku potentsiaali, mõjub selline tühiseis pealinna ühe atraktiivseima arhitektuurimälestise puhul paraku kurbmänguliselt.
Kloostri ait on kujunenud meeliseinestamiskohaks kohalikule teatrirahvale, Peeter-Pauli koguduses kutsuvad kirkukellad pühendunuid missadele ja Katariina kirikus võib aeg-ajalt külastada kultuuriüritusi.
Kui suurel määral on selle ajalooliselt väärtusliku ehitise potentsiaal aga tegelikult realiseeritud?
Suurem osa hoonest on linnavõimu valduses. Dominiiklastele kui ajalooliselt õigusjärgsetele omanikele kuulub kompleksist vaid kirik ühes lääne- ja lõunaristikäiguga.
Üksmeelt eesmärkide ja tegevustiku osas pole linnaisad ja kirikurahvas paraku siiani leidnud, mistap tuleb leppida vaid kaduväikse osaga piirkonna kultuurielu elavdamisest.
Omapoolse initsiatiivi üles näitamiseks sai 2012. aasta novembris tehtud ettepanek ühise sihtasutuse loomiseks ja selge visioon Mihhail Kõlvarti lauale pandud. Selle järgi haaraks kompleksi terviklik funktsionaalne kasutamine nii kultuurilist, hariduslikku, usulist, museaalset ja turismialast tegevust. Vastuseks vaid valus vaikus ja suured plaanid püüdsid tuult.
“Pärast põhjalikku kaalumist on Tallinna linnavalitsus jõudnud seisukohale, et praegusel hetkel ei ole sihtasutuse loomine kloostrikompleksi parema funktsioneerimise tagamiseks vältimatu. Soovitud eesmärke – multifunktsionaalne ning terviklik kompleksi toimimine – on meie hinnangul võimalik ka teisel teel saavutada. Kuna hoonekompleksil on sisuliselt kaks omanikku, Tallinna linn ja Rooma-Katoliku Kirik, oleme veendunud, et ühiseid huvisid ning kokkuleppeid sätestaks ka linna ja kiriku vaheline koostöölepe,” seisis Mihhail Kõlvarti vastuses.
Linnamuuseum huvitatud laienemisest Lisaks kirikule on kloostri ruumide vastu huvi tundnud ka Tallinna Linnamuuseumi esindajad. Näiteks võiks praeguse idatiiva ruumides, kus paikneb Mauritiuse Instituut, asuda tulevikus mõni Linnamuuseumi filiaal.
Loe täispikkuses Lennart Kräämeri lugu Äripäeva detsembri kuukirjast Ehitus.
Seotud lood
Puistevill on oma universaalsuse ja tõhususe tõttu kujunenud üheks populaarsemaks soojustuslahenduseks nii uusehitistes kui ka renoveerimisprojektides.
Enimloetud
Viimased uudised
Lisatud 125 ehitussektori parimat kuutasu maksjat 2024. aastal
Üritused
Hetkel kuum
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele