Novembrikuu seisuga on Eestis tööõnnetuses surma saanud 19 inimest. Enim surmaga lõppenud õnnetusi juhtus ehituse, transpordi ning elektrienergia sektorites.
Tööinspektsioonile on 11 kuuga teada antud 4535 tööõnnetusest. Neist valdav osa, 3614 olid kerged, raskeid õnnetusi oli 900. Täpsustamisel on veel 189 juhtumi, sealhulgas ka nelja surmaga lõppenud tööõnnetuse asjaolud, teatas Tööinspektsioon.
Enim õnnetusi on sel aastal toimunud metallitööstuses, kaubanduses ja ehituses. Ligi veerand tööõnnetustest on põhjustatud masinate ja käsitööriistade valest käsitsemisest või ohutusnõuete eiramisest. Iga viies tööõnnetus on seotud kukkumisega.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul näitab uurimine, et tööohutusnõuetest kinni pidamisega oleks saanud ära hoida vähemalt pooled surmaga lõppenud tööõnnetustest. „Ohutusnõuded on järgimiseks kõigile, nii tööandjatele kui töötajatele. Isikukaitsevahendite kasutamine või turvareeglite järgimine võib tunduda ebamugav, aga see aitab ära hoida vägagi traagilise lõpuga õnnetusi,“ ütles Maripuu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Väljaspool Eestit on novembri seisuga toimunud 180 tööõnnetust. Enim õnnetusi Eesti töötajatega juhtub Soomes, Rootsis ning Saksamaal. Kolm välismaal juhtunud õnnetust lõppesid paraku töötaja surmaga.
Eelmisel aastal toimus 11 kuuga 4448 tööõnnetust, seega on tööõnnetuste arv tõusuteel.
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?