Andke meile ehitusinsenere

Gümnaasiumilõpetajate arv väheneb, reaalainete õpetamise keskmine tase gümnaasiumis on vajalikust madalam, noortel puudub huvi ehituserialade vastu, kõrgharidusõppest väljalangevus on suur ja õppe maksumus tudengi kohta vähempopulaarsetel õppekavadel ebamõistlikult kõrge.

Reaalainete, eriti matemaatika populariseerimisega tuleb alustada juba vähemalt gümnaasiumi, pigem isegi algkooli tasandil. Kui noorel inimesel puuduvad baasteadmised matemaatikast, ei ole tal võimalik omandada ehituslikku kõrgharidust, valikusse jäävad ainult humanitaarerialad.  

Vähendamaks kõrgkoolidesse astunute väljalangevust on vaja tihendada koostööd ja integratsiooni Eesti kõrgharidusõppeasutuste vahel. Rakenduslikust kõrgharidusõppest magistriõppesse üleminek, nagu ka vastupidi, peab toimuma võimalikult sujuvalt ja tudengi jaoks mugavalt.

Kõrgharidusõppeasutuste koostöö

Kõiki vajalikke erialasid, näiteks raudteede ehitust, sadamaehitust, geotehnikat ja paljusid teisigi Eesti-suuruses riigis õpetada ei suuda, kuna ei jätku üliõpilasi ega ka kvalifitseeritud õppejõudude kaadrit. Senisest suurem spetsialiseerumine valitud õppekavadele ja inglisekeelse õppe korraldus võimaldaks õppesse kaasata tudengeid väljastpoolt Eestit ning vastavalt suunata Eesti noori õppima välisriikide kõrgkoolidesse. Sellega paralleelselt peaks korraldama täiendõppe kursusi, kaasates vajaliku kvalifikatsiooniga spetsialiste nii kodu- kui välismaalt.

Laiemas, kogu kõrgharidusõpet hõlmavas plaanis on Eesti riigi ülesandeks välja selgitada, milliste erialade spetsialiste meil kõige rohkem vajatakse ja suurendada vähemvajalike valdkondade arvelt riiklikku tellimust neile õppekavadele. Nii riik, tööandjad kui erialaliidud peaksid süsteemselt tegelema ehitusvaldkonna maine tõstmisega. Sisseastumise infosüsteemi andmetel on palju noori, kes soovivad õppida arstiteadust, informaatikat, juurat, haldusjuhtimist või rahvusvahelisi suhteid. Ehituserialad ei kuulu kahjuks kõrgkooli astujate seas eelistatud valikute hulka ja see on meie kõigi ühine tegematajätmine. Kui meedia kujundatud ehitajate maine on madal ja ehitusvaldkonnaga seotud uudised pigem negatiivses kontekstis, on palju tahta, et gümnaasiumilõpetajad sooviksid edaspidiseks eluks valida ehitusinseneri ameti.

Lisaks kõrgharidusõppe reformimisele on mõistlik tegeleda küsimustega, kuidas riiklikult suunatud ja kontrollitud immigratsiooni kaudu olukorda parandada. Eestisse elama asumise eelduseks peaks isikul olema ennekõike vajalik haridus ning korralik vene ja/või inglise keele oskus. Koos valmidusega omandada eesti keel baastasemel ja austada kohalikku kultuuri lahendaks see tööjõudefitsiidi nii ehituses kui muudelgi aladel, seadmata seejuures ohtu Eesti rahvuse säilimist.

 

Autor: Sven Pertens, Eesti Asfaldiliidu juhatuse esimees