Võõrtööjõu vajadusest ei ole pääsu

Eesti Asfaldiliidu juhatuse esimees Sven Pertens ütles, et tööjõuprobleemi lahendamiseks ühte ja ainsat lahendust pole, tegeleda tuleb meetmete kompleksiga. Ta tunnistas konkreetsele küsimusele vastatas, et võimalik, et sellese ritta kuulub mingil määral ka pensionäride kaasamine. „Edasi on kindlasti võimalik osa protsesse ka automatiseerida, mingis mahus saab ka olemasolevat töötajaskonda paremini ja efektiivsemalt tööle rakendada, aga ka see üksi ei päästa,” ütles Pertens otse. „Tundub et ilma välistööjõuta pikas perspektiivis hakkama siiski ei saa. Tasub mõelda vaid sellele, et kas need kes siia tulevad, teeksid mingil perioodil töö ja läheksid tagasi või teise võimalusena püüda tasapisi, põlisrahvast mitte häirides, neid siia ühiskonda ka jäädavalt integreerida.”

Sihtasutus Kutsekoda juhatuse liige, tööjõu ja ostkuste töövajaduste süsteemi programmi(OSKA) arendusjuht Tiia Randmaa ütles, et programmi raames on läbi viidud rakendusuuringuid viies valdkonnas. „Ehituse valdkonnaga oleme just alustamas ja seetõttu väga täpselt ehituse tööjõuvajaduse kohta ei julge veel sõna võtta, ent numbritele otsa vaadates on selge, tööjõupuudusest räägivad kõik sektorid. Kümne aasta pärast tagasi vaadates saame ilmselt aga öelda, et tegelikult oli 2016 veel väga hea aeg. Kümne aastaga väheneb tööealiste isikute arv Eestis prognooside kohaselt veel 85 000 võrra!”

Ta rõhutas veel, et enne kui võõrtööjõudu sisse tuua, võiks ehitussektorisse üritada rohkem noori meelitada. „Peame näitama tulemuslikumalt, mida on siin kihvti ja miks sektorisse tasub tulla.”

Ametühingute Keskliidu juhatuse esimees Peep Peterson küsis seejärel arutlevalt, et kuidas meelitada näiteks noorte jaoks ligitõmbavast IT valdkonnast insenertehnilist töötajat ehitussektorisse? „See oleks vaja sõnastada ja välja mõelda,” kinnitas ta ja pakkus välja et see võiks olla näiteks üleskutse, et „Teeme midagi, mis on päris! Aitab udujutust, tuleme ja teeme käegakatsutava asja!”

TELORA-E AS tegevjuht ja Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juhatuse liige Tiit Kerem kinnitas, et ehitussektori tööjõuhäda põhjusteks on 20 aastaga toimunud demograafilised muutused ja tehtud vead haridusmaastikul. „Rääkides kõrgharidusest, kui mõtleme viimasele 25 aastale, siis sisseastujate arv kõrgkoolidesse on kõvasti kukkunud ja sellega seoses väheneb pidavalt dramaatiliselt nende inimeste hulk, kes on saanud kvalifikatsiooni ja kellel on teadmised ja oskused,” põhjendas Kerem. „Sellega seoses ma usu kahjuks, et me ehituses oleme 5-10 aasta pärast võimelised praegust tootmise taset säilitama, kuna inimesi lihtsalt ei jätku. Ei usu ka seda, et tagasihoidlikul ehitusmaastikul toimuks tehnooloogiline arenguhüpe, mis vähendaks tööjõu vajadust oluliselt.”

Sven Pertes: „Eesti ehitussektor vajaks igal aastal juurde umbes 1000 inimest, reaalselt tuleb juurde umbes kolmandik. Efektiivsuse tõstmise osas - on üsna palju räägitud, et ehitusplatsil tehakse vaid kolmandikul ajal reaalset tööd – kuidas seda parandada? Mäletan seda tõdemust juba paarikümne aasta eest. Natukene tingib selle olukorra ka kehv ettevalmistus, mille põhjuseks on omakorda see, et ei ole piisavalt aega neid tegevusi objektil läbi mõelda. Sisuliselt samal hetkel kui toimub lepingu allkirjastamine, peavad juba masinad sõitma ja mehed jooksma. Kui oleks pikemalt aega ettevalmistada, mõtleks need tööd, logistika jne põhjalikumalt läbi ja kõik see tõstaks efektiivsust ja rakendaks ka olemasoleva töötajaskonna tulemuslikumalt tööle.”