Ehitusettevõtjad kurdavad, et töötajaid on keeruline leida, mille tagajärg on, et tööde lõpetamine kipub lubatust pikemaks venima. Lahenduseks võiks ehitajate hinnangul olla vöörtööjõu riiki lubamine või nüüdisaegsema ja vähem töökäsi nõudva tehnoloogia kasutusele võtmine.
Töökäte nappus teeb ehitustööde planeerimise keerukaks
  • Foto: Raul Mee
EESTI EHITUSKONVERENTS 2016 - EHITUSSEKTOR MUUTUSTE TUULES
6. detsembril toimuv ehitussektori aasta suursündmus toob kokku valdkonna otsustajad ja praktikud. Tänavu on fookuses muutused ehitussektoris tormiliselt muutuvas maailmas, arengusuunad ja tulevikutrendid 2017. aastal.
Konverentsil otsitakse vestlusringis "Ehitussektor vajab värsket, haritud ja kvaliteetset tööjõudu. Kas lahenduseks on pensionärid, pagulased või robotid?" vastust põletavale küsimusele, kuidas leevendada kvaliteetse tööjõu puudust.
Osaledes saab veel:
hea ülevaate ehitussektori riigipoolsest nägemusest ehitussektori arenguks 2017 aastal;
kokkuvõtte muutustest riigihangete seaduseelnõust;
teada, milliste ohtude ja varjukülgedega seisavad keerukas rahvusvahelises olukorras silmitsi eksportijad;
Rail Balticu loodavatest võimalustest ehitajatele;
infot kinnisvaraarenduse projektide finantseerimisvõimalustest;
ülevaate betooniettevõtjate muredest ja rõõmudest;
teada edusammudest ehitusvaldkonna digitaliseerimisel;
ERIPAKKUMINE:
REGISTREERU PRAEGU SOODUSHINNAGA 249 eur+km
KOLM JA ENAM OSALEJAT ÜHEST ETTEVÕTTEST 219 eur +km/osaleja
TUTVU KONVERENTSI KAVAGA SIIN JA PANE ENNAST KIRJA SIIN.
OÜ Astlanda Ehitus juhatuse liikme Kaupo Kolsari sõnul ei aita töökäte vähesuse ka “palgaralli”. “Kui tööjõudu pole, ei aita kõrgemad hinnadki,” nendib ta. Pigem hakkavad tööjõu puuduse tagajärjel pikenema tööde tähtajad. Tähtaegade venimise põhjustest saab Kolsari sõnul aru era-, ent mitte avalik sektor. “Avaliku sektori tellija ajab sõrad vastu, öeldes, et ehitusvaldkonnas on 1800 töötut, nii et probleemi ei tohiks olla,” räägib mees, lisades, et tasuks hoopis uurida, kus need töötud argipäeviti tegelikult on.
Kolsar tunnistab, et nende ettevõte, mis on spetsialiseerunud üldehitustöödele ja insenerehituslike tööde (trassid, sadamad jms) projektijuhtimisele, on olnud pigem konservatiivne. “Meie jaoks pole olnud olulised mitte mahud, vaid just see, et suudaksime tööd ära teha, aga järjest rohkem on kuulda, et üks või teine tegija tunnistab, et ei suudeta eesmärke täita,” räägib ta.
Kolsar lisab, et sageli võib kuulda, et üks või teine ehitustähtaeg läheb üle aja. “Selle taga pole mitte ehitaja saamatus või pahatahtlikkus, vaid just töökäte nappus,” usub ta. Kolsar lisab, et kui varem oli lihtsam ? võidi minna päevapealt selle juurde, kes rohkem maksis, siis praegu on vastutustundlikkus kasvanud ja tehakse oma töö ära, ning alles siis lahkutakse.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele