Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvaraekspert: ehituskvaliteet mõjutab korterihinda
Käesolevas analüüsis on aluseks võetud Tallinna 2016. aasta esimese 10 kuu korteriomanditehingute keskmised väärtused. „Tulemused kinnitavad, et aastakümneid raiutud dogma, justkui kinnisvara väärtust mõjutab ainult asukoht, on poolik. Tegelikult määrab paraja annuse kinnisvara väärtusest ka korteri ehitusaasta, täpsemini küll konkreetse ajastu projekteerimistrendid ning ehitusstandardid- ja materjalid,“ sõnas Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
Hinnas on ajalugu ja asukoht
Enne 1939. aastat ehitatud kortermajade keskmise hinnatase on kõrge, 1920 eurot korteri ruutmeetri eest. Neis mängib Soomani sõnul siiski suurt rolli asukoht. „Siia gruppi ka vanad üles vuntsitud toonased linna äärealad, mis täna on kesklinna osaks või selle lähipiirkonnaks - Uus Maailm, Kassisaba, Kalamaja jms. Kuid hinnas on ka ajalugu, mis selgitab ka selle kategooria kõige kõrgemat ruutmeetrihinda.”
Korralikud kivimajad
Aastatel 1940-1970 ehitatud kivimaju nimetad Sooman korralikeks ja ka korterihinnad ei ole neis kõige odavamad, keskmine on 1445 eurot. Iseloomulikuks olid kõrgete lagedega Stalini-aegsed avarad korterid ja väga kompaktse ruumijaotusega tellisest või tuhaplokist nn hruštšovkad. „„Kivimaja on ikka kivimaja“, ütlevad ostjad ja maksavad parema heliisolatsiooni ja soojapidavuse eest ka kõrgemat hinda. Samas on paljude selliste majade tehnosüsteemid juba mitmendat ringi mädad ja vajavad taas vahetuskuuri,” sõnastab Sooman.
Paneelmajade ajastu
1971-1990 oli paneelmajade ajastu ning sel perioodil ehitatud kortermajade keskmine korterihind on 1278 eurot. Ehkki ehitati veel ka hruštšovkasid, kerkisid kümned tuhanded kõigi mugavustega magalarajoonide korterid just sellel ajastul - loodi meile praegusel kujul tuttavad Väike-Õismäe, Mustamäe ja Lasnamäe. „Tehingute keskmine hind indikeerib ostjate seisukohta paneelmajade suhtes väga üheti mõistetavalt - paneelmajad on elamufondi autsaiderid, mida ostavad need, kellel raha rohkemaks ei jagu. Piirkonnal pole mingit vahet, ka kesklinna paneelmajad on muudest sama piirkonna korteritest tugevalt odavamad,” selgitab Sooman.
Eramajajade ja metsatukkade lähedus annab hinnalisa
1991-2000 loodud üsna piiratud hulgal kortermajades on keskmine hind 1470 eurot, kusjuures suur osa neist rajati Lasnamäele Pirita-Kose poolsesse serva. „Ehkki vahemaa kesklinnaga on suur, annab eramajade ja metsatukkade lähedus hinnalisa, suurimat rolli mängib aga viimaste paneelmajade värskus võrreldes 70ndatel või 80ndatel ehitatud majadega. Hilisemad Lasnamäe mikrorajoonid olid projekteeritud ka märksa elanikesõbralikemaks ning puudust ei ole mänguväljakutest ega haljasaladest.”
Kinnisvarabuumi kortermajad
2001-2010 ehitatud kortermajades on keskmine hind 1741 eurot. Need kortermajad ehitati enamus kinnisvarabuumi eel või ajal. „Mõni tegi hästi, mõni halvemini, kuid visuaalselt ehitati need majad siiski uue ajastu standardite kohaselt ning ka nende amortisatsioonitase on keskmisest madalam. Lisaks välisele esteetikale ajab hinna kõrgeks ka asjaolu, et 10-15 aastat vanas korteris on palju sisustust veel kasutuskõlbulik ning sellest tulenevalt on võimalik täielikult möbleeritud korteri eest ka väärikat tasu küsida,” analüüsib Sooman.
Hetkel kuum
Tänased majad olulisemalt energiasäästlikumad
2011-2016 ehitatud kortermajades on keskmine ruutmeetri hind 1874 eurot. „Siin polegi midagi ülearu kommenteerida. Nagu uhiuus auto maksab pruugitust rohkem, maksab rohkem ka uus korter, ükskõik, kas ta asub Koplis, Mustamäel või Kesklinnas. Üks märksõna siiski - tänased uued majad on muutunud oluliselt energiasäästlikemaks ning kõrvalkulude alanemise nimel on ostjad valmis pinna enda eest rohkem maksma.”
Seotud lood
Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.
Enimloetud
1
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
3
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele