- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maja vajub? Pole hullu, tõstame tagasi!
Tüüpiline viga on, et valatakse vajunud põrandale lisakiht segu, mille tulemusel koormus tõuseb ja vajumine hoopis intensiivistub.
Ettevõtte senistesse töödesse hoolikamalt süvenedes selgub, et Reiner-Latõševi enesekindlus pole teps mitte alusetu – nii näiteks tõstsid nad 500 ruutmeetri suuruse ära vajunud kauplusepõranda loodi tagasi vaid mõne õhtuga ning seda veel viisil, et kliendi töö ei katkenud hetkekski!
„Tõsi ta on jah, et Tartu Prismas pidime põrandakalde taastamisel ühe suure väljakutsena arvestama ka kliendi töö eripära – kaubanduspindadel kehtib rusikareegel, et kui pood on suletud kauem kui kaks nädalat, kulub hiljem kliendivoo taastumiseks ligi kuus kuud… traditsioonilisel viisil põrandate korrigeerimine oleks aga sulgenud Prisma ligi kaheks kuuks, mis oli mõeldamatu,“ meenutab Reiner-Latõšev. 500 ruutmeetrit põrandapinda looditi ja stabiliseeriti koos eeltöödega kokku nelja õhtu ja ööga ilma kaubanduskeskuse tavarutiini häirimata.
Teisel juhul tegi Uretek mõne tunniga korda Haapsalu Uksetehase kontoripõrandad (vt lisalugu).
„Põhjus, miks Eestis nii palju ära vajunud hooneid on, seisneb ilmselt selles, et senini ei ole olnud piisavalt head lahendust probleemide likvideerimiseks,“ nendib Reiner-Latõšev. Erinevaid võimalusi küll leidub, kuid need on tihtipeale aja- ja töömahukad ning igapäevaelu häirivad.
Probleemsed eluhooned
Väga palju probleeme esineb nn buumiaegsete 2007–2008 ehitatud hoonetega, millel on aluspinnas jäänud õigel ajal korralikult tihendamata või uurimata ja nüüd on tulemus vajuvate vundamentide, põrandate ning taristute näol käes.
„Näiteks Tartus stabiliseerisime ja tõstsime kuue korteri, kahe koridori põrandad ja välistrepid, kokku 560 ruutmeetri ulatuses, mis olid vajunud kohati juba 4 sentimeetrit,“ kirjeldab Reiner-Latõšev. Kuue esimese korruse korteri seinad olid rebenenud ja ühel veel nii suures ulatuses, et magamistoast oli võimalik läbi seina elutuppa näha. Korterelamu pinnasestabiliseerimise tööd kestsid kolm tööpäeva ja elanikel ei olnud vaja töö ajaks korterist välja kolida.
Ureteki tehnoloogiaga on tööprotsess kliendi jaoks väga mugav, sest aluspindu tihendatakse põrandaid lõhkumata ja nii, et ka kogu sisustus jääb omale kohale. Parima tulemuse saavutamiseks on põrandate koormamine koguni vajalik.
Abi saavad ka suured infrastruktuuriobjektid
Tehnoloogia võimaldab uuesti loodida ka raudteid ja maanteid. „Teede vajumised põhjustavad mitmeid hädasid – esiteks vajumine aeglustab liiklust, tekitades ummikuid. Teiseks hakkab vajunud kohtadesse kogunema vihmavesi, mis meie kliimas teekattesse jäädes jäätudes teed lõhkuma hakkab,“ loetleb Reiner-Latõšev. „Kuid peamine – maanteede vajumised panevad ohtu kõiki liiklejaid, sest ootamatust lohust või muhust ebasobiliku kiiruse puhul läbi sõites võib sõiduk kaotada juhitavuse.“
Lisaks on Reiner-Latõševi kinnitusel suuremate sõidukitega, näiteks reisibussidega lohust läbi või muhust üle sõites liigse põrkumise oht, mis seab ohtu reisijad. „Soomes oligi selline juhus, et teekate oli nii palju vajunud, et bussi tagumises reas istunud inimesed hakkasid sõna otseses mõttes peaga vastu bussilage lendama,“ kirjeldab Reiner-Latõšev. Uretek tegi vajumise korda ühe ööga, sealjuures suleti tööde ajaks vaid üks sõidurada korraga.
Hetkel kuum
Samuti on Ureteki üle maailma asuvad harud stabiliseerinud raudteid ning seda nii, et rongiliiklus pole katkenud, vähendatud on vaid rongide kiirust tööde teostamise alas.
Ära kaota raha!
„Tegelikult ei peaks klient viimase piirini ootama ja probleemi lahendamist edasi lükkama, sest väikseimgi kalle annab end ettevõtte igapäevatöös paraku tunda – võtame kasvõi laod, kus kaldus põrand suurendab tõstukite energia- ja ajakulu, lisaks võib kaldus põrandal kaup tõstukilt kukkuda ja puruneda, millega seatakse ohtu ka töötajate tervis. Ka tehnika laguneb kiiremini, sest tõstukid on loodud sõitma tasasel pinnal,“ räägib Reiner-Latõšev. „Kindlasti raiskab lahendust ootama pandud probleem inimeste aega ja ettevõtete raha.“
„Igasugused praod viitavad juba sellele, et konstruktsioonis on tekkinud nihked või liikumised ja sellisel juhul peaks kohe ka spetsialisti poole pöörduma,“ rõhutab Reiner-Latõšev. „Ja mida aeg edasi, seda suurem kahju ees ootab.“
Haapsalu Uksetehase ASi tehnikadirektor Arvo Kaer: töö kiire ja korralik!
Esialgu tundus kõik korras olevat, kuid paari aasta möödudes oli märgata olmehoone 1. korruse põrandate vajumist. Esialgu vaid paaris toas, kuid käesolevaks aastaks oli see toimunud juba kõigis 1. korruse välisseintega piirnevates ruumides. Kevadel otsustasime, et hakkame ruumide kaupa põrandaid renoveerima, mis tähendanuks esmalt tühjakskolimist, seejärel olemasoleva laminaatparketi eemaldamist, OSB-alusplaati toetavate laagide r/b plaadil uuesti loodimist ning seejärel uue parketi paigaldamist. Kuna ehitustöödega kaasneb ka müra ning tolm, otsustasime seda teha suvise kollektiivpuhkuse ajal. Ehitajaga oli eelkokkulepegi sõlmitud, kuid mai lõpus jäi silma reklaam, mis lubas geopolümeeri injekteerimisega taastada vajunud konstruktsioonide loodsuse. Täpsema info saamiseks võtsin ühendust Uretek Balticuga, kust kärmelt ka kohapeale olukorraga tutvuma tuldi ning koostati hinnapakkumine. Tõsi, viimane polnud just kõige odavam, kuid poolt- ja vastuargumente kaaludes ning suheldes ka nendega, kellel analoogsed tööd juba teostatud, otsustasime meiegi antud meetodil põrandate loodsuse taastamise kasuks.
Tööle eelnenud videovaatluse käigus selgus, et raudbetoonplaadi-alune pinnas oli suures osas ära vajunud – poolakatel jäi see korralikult tihendamata ja ehitusaegne väheste sademetega ilm sellele kaasa ei aidanud.
Läbi sokli ja põrandasse puuritud avade täideti spetsiaalsete varraste abil kuni 150baarisel rõhul raudbetoonplaadi-alused tühimikud kahekomponentse geopolümeeriga. Tühimike täitumisel hakkas ka kogu põrandakonstruktsioon tasapisi tõusma. Protsessi kontrolliti pidevalt lasernivelliiriga, mille andmeil oli suurim tõste, järelikult ka sellele eelnenud vajumine 44 mm. Kogu (praktiliselt tolmuvabale) protsessile kulus koos ettevalmistustöödega alla viie tunni.
Lühikokkuvõtteks: töö oli kiire ja korralik ja 90 m2 põrandat on jälle loodis. Loodetavasti ka kauakestev, sest Uretek Balticu info põhjal on tehnoloogiat arendatud üle 40 aasta.
Seotud lood
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Enimloetud
Viimased uudised
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele