Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 19. august 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Nüüd eelmine aasta pakuti ühte tööd Norras, mõtlesin, et mul paar inimest on, lähme paneme selle maja seal püsti ja jälle astusin orki. Nii kui eestlastega Norrasse lähed, on alati probleem," sõnas Tropin.

Ta selgitas, et kõige odavam on leida Norras kohalik tööjõud. Iva on selles, et Tropin maksab Eesti ehitajatele Norra keskmist palka, kuid ehitajad tahavad, et kohapealne elamine ja söök oleks samuti Tropini tasuda. Kohalike norrakatega sellist küsimust ei tekiks. 

„Eesti inimene on nii nahaalne, iga inimene võitleb oma eest. See, mis temaga algul kogu lepid, pärast enam meelde ei tule. Need ehitajad, kes Eestisse on jäänud, pole normaalne tööjõud," ütles Tropin.

Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete alal, rääkis Äripäevale, et töövaidluste menetlused sarnanevad üha enam kohtumenetlustele, sest järjest rohkem võetakse osapooli esindama advokaate.

Äripäev reastas firmad, kelle peale on töötajad enim kaebusi esitanud ja kes on ka ise oma töötajate peale töövaidluskomisjoni kõige rohkem avaldusi esitanud. Tabelis on ka mitmeid ehitussektoris tegutsevaid ettevõtteid.

Töötajad esitasid mullu oma tööandjate peale 2379 avaldust 5575 nõudega, peamiselt saamata jäänud töö- ja puhkusetasude ning hüvitiste tõttu. 

Loe töövaidluste kohta pikemalt Äripäevast.