Balti jaama ajaloolises raudteepaviljonis toimuva kapitaalremondi käigus lammutas jaama haldav Go Kinnisvara paviljoni 2001. aastal ehitatud teise korruse ning tõi taas nähtavale muinsuskaitse all oleva katusekupli.
Teise korruse lammutamise vajaduse tingis asjaolu, et sajandi alguses ajutiselt raudtaladele püstitatud korrus oli ohtlik kogu maja konstruktsioonile ning nii tuli see ekspertide hinnangul lammutada. “Ühelt poolt on see meile rahaline hoop, sest tulevast üüripinda jääb selle tõttu meil tublisti vähemaks, ent teisest küljest on tore, et ajalooline katusekuppel on nüüd linlastele seestpoolt hästi näha,” ütles Go Kinnisvara juhatuse liige Meelis Aab.
Praeguseks on hoones korrastatud kommunikatsioonid ning oht paviljoni lagunemisele möödas. Aabi sõnul on kunagises lähirongide raudteepaviljonis palju säilitamisväärset ning nii jäävad hoonesse alles lisaks arhitektuurimälestiseks tunnistatud katusekuplile veel ka ajalooline põrand ning paekiviseinad.
Taastatakse võimalikult suures mahus
“Plaanime maja taastada nii originaalilähedaselt kui võimalik, näiteks renoveerime esimese korruse fassaadi selliselt, et perroonide poole tekivad seal kunagi olnud ajaloolised uksekohad,” sõnas Aab. “Sügise jooksul sulgeme praegu lahti oleva fassaadi, korrastame terrassi ning taastame võimalikult suures mahus kaitse alla kuuluvad terratsopõrandad, mis on seni olnud PVC- ja plaatkatte all peidus.”
Mis paviljonihoonesse tuleb, on Aabi sõnul täna veel ebaselge, kuigi mõtteid on mitmeid. “Kuna rahaliselt on renoveerimine suur ettevõtmine, siis peame otsuseid hoolega kaaluma, et need end järgmiste aastakümnete jooksul ära tasuks,” mõtiskles Aab. “Ent kindlasti peaks paviljon olema seotud avalikkusele mõeldud võimaluste ja teenustega, et vanalinna ja Kalamaja vahele tekiks hea funktsionaalsusega piirkond.”Go Kinnisvara sulges ehitustehnilise auditiga ohtlikuks tunnistatud Balti jaama paviljonihoone juuli alguses. Kapitaalremondi käigus parandati maa sees purunenud kanalisatsioonitoru, millest voolav vesi tekitas hoone ümber pinnasevajumist. Lisaks renoveeritakse majas täielikult elektri- ja ventilatsioonisüsteemid, samuti veesisend.“Maja püsimajäämiseks on vaja teha kapitaalremont, ent selle käigus soojustame ühtlasi paviljoni, korrastame Statoili ees oleva siseõue ja muudame paviljoni ümbruse hea auraga kohaks, kust oleks ligi miljonil inimesel kuus mugav ja turvaline läbi käia,” lubas Aab. “Pisiparandustega tegeleme Balti jaamas nagunii igapäevaselt – puhastame graffitist seinu, oleme lisanud valgustust ning suurendanud ümbruses turvapatrullide arvu.”Tööde täpne ajaline kestus sõltub Aabi sõnul võimalikest üllatustest, mida maja veel pakkuda võib. “Ent kui kõik läheb plaanipäraselt, siis loodame töödega ühele poole saada selle aasta hilissügiseks,” ütles Aab.
Seotud lood
Riias püüab pilke arhitekt Wilhelm Ludwig Bockslaffi loodud juugendstiilis kortermaja, mille renoveerimisel kasutati
bauroc RENOVE plaate. Väljapaistva Riia arhitekti Wilhelm Ludwig Bockslaffi tööde hulgas on 30 mitmekorruselist elu- ja ühiskondlikku hoonet ning mitmeid tööstushooneid. Peaaegu iga tema projekt on omal moel unikaalne, nii ka Riia kesklinnas aadressil Lienes 7 asuv kortermaja.