18. august 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ander Pukk osaleb 15. septembril Äripäeva teemaveebi Tööstusuudised.ee seminar-ringsõidul „Energasäästlikud lahendused“, kus räägib nii päikeseelektri süsteemide tasuvusest kui tüüpilistest probleemidest. Tutvu ringsõidu täpsema programmiga siin.

„Nii pole katuseplekki või katusekive vaja ja nende arvelt on võimalik kokku hoida. Paigaldamine käib kiirelt ja on isegi lihtsam kui näiteks kivikatuse tegemine. Teine oluline kasutusviis on kas osaline või täielik fassaadi katmine paneelidega. Osalise katmisega, näiteks päkesesirmidena akende kohal, toodame üheaegselt energiat ja samas hoiame kokku ka ruumide jahutuse arvelt, kokkuvõttes saavutame hea sisekliima vähemate kuludega,” rääkis Pukk.

„Kinnisvara väärtus tõuseb kui kasutate päikesepaneele. Unustada ei tasu, et praegu veel natuke võõrastav mõte päikesepaneelidest on kiiresti muutumas uueks normaalsuseks. Paari aasta pärast ei kujuta keegi meist enam uut maja ilma ettegi.”

Ülemiste City's hea näide

Ander Puki sõnul võib hea näitena õnnestunud disainist, teostusest ja funktsionaalsusest, mida on võimalik päikesepaneelide abil saavutada, välja tuua Ülemiste Citys asuv Bernhard Schmidti nime kandva büroohoone.

Büroohoone fassaadil on 275 erimõõdus päikesepaneeli. Akende kohale kinnitatuna varjavad nad suvist kuuma päikest vähendades jahutusele kuluvat energiat. Talvisel ajal aga pääseb madalamal asuv päike kontorisse, parandab töötajate tuju, soojendab ning valgustab tööruume täienduseks tehnosüsteemidele. Elektrit toodetakse hoone sisevõrku enamasti koheseks tarbimiseks, ülejääk võib tekkida nädalavahetustel mil see müüakse börsihinnaga. Nüüdseks pea aastajagu tõrgeteta töös olnud 150 paneeliga osa on tootnud 32MWh energiat.

Puki sõnul on oluline põhjus päikeseenergiat eelistada ka järjest uuenevad nõuded ehitamisele ning karmistuvad energiatõhususe nõuded uutele hoonetel

Lokaalse tootmiseta nõudeid keeruline täita

Tänaseks on kogu Euroopas saanud märksõnaks hoonete energiatõhusus. Tulenevalt Euroopa Liidu Hoonete Energiatõhususe Direktiivist on liikmesriigid kohustatud uute ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete osas järgima energiatõhususe nõudeid. Pärast 31. detsembrit 2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Kaks aastat varem jõustuvad samad nõuded riigi kasutuses olevatele ehitistele.

„Enamasti on väga keeruline neid nõudeid täita ilma lokaalse energiatootmiseta,” ütles Pukk.

Autor: Harro Puusild Tööstusuudised.ee juht