Riik kulutab 43 miljonit tänavavalgustusele

„Korralikult valgustatud tänavad omavad olulist rolli inimeste turvalisusel. Liiklusohutuses on kaasaegne tänavavalgustus elulise tähtsusega,“ sõnas majandus- ja taristuminister Kristen Michal. „Investeeringuid ei tehta vaid pirnidesse, vajadusel toetatakse ka valgustipostide, kaabelduse, juhtimisseadmete ja kõige muu kaasneva vahetamist. Ka tänavate kaeve- ja taastamistöödega on arvestatud. Moodsa LED tehnoloogia kasutamine annab omavalitsustele suure kokkuhoiu võimaluse valgustusele kuluvalt elektrilt. Kaob vajadus kulude kokkuhoiu eesmärgil öösiti tänavavalgustus välja lülitada, mis vähendab turvalisust,“ lausus majandus- ja taristuminister pressiteates. 

 

Eelnõu raames tahetakse aastaks 2023 vähemalt 22 000 tänavavalgustuspunkti üle viia kaasaegsele LED-tehnoloogiale, mille tulemusel väheneks märgatavalt valgustusele kuluv elektrienergia. Varasemalt toimunud seitsme linna tänavavalgustuse projekti puhul oli keskmine energiasääst 66%. Umbes pool säästust tulenes otse valgustite vahetusest ja teine pool valgustite nutikast juhtimisest, mis võimaldab näiteks mobiilselt reguleerida iga lambi koormust või avastada rikkeid. Elektritarbimise efektiivsuse suurendamine aitab omakorda vähendada õhku paisatava süsihappegaasi hulka. Kuna Eestis emiteeritakse 1 MWh elektrienergia tootmiseks ca. 1,1 tonni süsihappegaasi, siis on selle hulga vähenemine samm puhtama elukeskkonna poole.

 

Projekte rahastatakse kogumaksumusest kuni 80 protsendi ulatuses, eesmärgiga anda rohkem toetust väiksema eelarvega omavalitsustele. Maksimaalselt toetatakse ühte projekti 3 miljoni euroga.

 

Tegevust rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest ja taotlusi hakkab menetlema Keskkonnainvesteeringute Keskus. Esimene taotlusvoor jääb sügisesse 2016 ja enamus ehitustöid 2017. aastasse.