Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vaata pilte: eestlased ehitavad Rootsis suurt puidust kontori- ja laohoonet
EstNor OÜ tegevjuht Renee Mikomägi kinnitas, et nende jaoks esmakordne suurehitis valmib õigeaegselt ja kliendi soovidele vastavalt: „EstNor´i jaoks on see kahtlemata suur ja huvitav väljakutse, sest varasemalt on meie ettevõte spetsialiseerunud peamiselt elumajade ehitusele. Kuna meie meeskond on kogenud ja professionaalne, siis tunneme ennast antud ehitusprotsessi läbiviimisel väga kindlalt.“
Mikomägi sõnul on suurimaks väljakutseks aeg, sest leping sai allkirjastatud märtsis ja tehasetöödega alustati mai keskel. „Sisuliselt kahe kuuga sai kogu hoone tehases valmis ehitatud ja hetkel toimuvadki hoone montaazitööd objektil, mis kestavad ligikaudu neli nädalat,“ sõnas Mikomägi. „Huvitav on ka fakt, et montaazitöödeks kasutame vaid nelja inimest, rohkem pole vaja.“
EstNor`i leping sisaldab lisaks montaazitöödele ka hoone lõpuni ehitamist. Tööd plaanitakse lõpetada selle aastanumbri sees, jaanuaris võetakse hoone kasutusele.
Maja arhitektuuriline pool valmis küll rootslaste käe all, kuid inseneritööd tehti kõik Eestis.
„Antud projektiga tegeles kaks EstNor`i inseneri, lisaks kasutasime liimpuidu arvutusteks insenere väljaspoolt meie maja,“ ütles Mikomägi ja kinnitas, et Eesti inseneride pädevus on väga kõrge.
Eestlased saavad suurte puitehitistega hakkama
Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Sven Mats kinnitas, et eestlased saavad hakkama mistahes puidust keerulise ehitise tegemisega. „On ju praegusel hetkel maailma kõrgeim puithoone eestlaste tehtud ning meie liikmed valmistavad lisaks korrusmajadele ja eramutele ka teisi keerulisemaid ehitisi,“ sõnas Mats.
„Mul on hea meel, et Eesti tootjatelt on ette näidata järjekordne maamärk, veelgi rõõmsamaks teeks meid muidugi see, kui saaksime selliseid objekte presenteerida klientidele kodumaal,“ rääkis Mats ja tõdes, et eestlased on kodus ehitamiseks valmis: „Tootjad on selleks valmis- loodame, et ka nii tellijad kui ka päästeametnikud julgevad edaspidi puitu kui väga hea materjali alternatiivina uutes projektides kaaluda.“
„Tehasemaja tehes võib olla kindel, et ehitise kvaliteet tuleb tänu ilmastikukindlas tööruumis tegemisele kõrge ning puitu kasutades loome me tervisliku ja keskkonnasäästliku elukeskkonna. Lisaks oskavad Eesti arhitektid ja insenerid arvestada iga kliendi soove ning viia need ellu, olenemata sellest, kas tegu on eramaja või suure laohoonega,“ kinnitas Mats.
EstNor Rootsi
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele