Maa-ameti eelmise aasta maavarade koondbilansist selgub, et ehitusmaterjalidest kaevandati eelmisel aastal enim liiva ja kruusa, kokku ligikaudu 4,8 miljoni kuupmeetri jagu.

- Liivakrjäär
- Foto: Andras Kralla
Vaata lisaks
Bilansi ja selle seletuskirjaga on võimalik tutvuda Maa-ameti
geoportaalisKeskkonnaregistri maardlate nimistu andmed on avalikustatud
Maardlate kaardirakenduse kaudu, kus on võimalik tutvudaarvel olevatemaardlate ja kaevandamiseks antud mäeeraldiste asukohtadega, samuti viimasel viiel aastal kaevandatud kogustega.
Eelmise aasta lõpu seisuga oli keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud 905 maardlat, kehtivaid maavara kaevandamise lube on üle 600.
Kõige enam kaevandati 2015. aastal maavaradest põlevkivi (ligikaudu 15 miljonit tonni ilma kadusid arvestamata), liiva ja kruusa (kokku ligikaudu 4,8 miljonit kuupmeetrit), lubjakivi ja dolokivi (kokku ligikaudu 2,5 miljonit kuupmeetrit) ning turvast (ligikaudu 0,7 miljonit tonni). Väiksemas koguses kaevandati ka savi, meremuda ja järvemuda.
Maavaravarude muutused aruandeaastal olid peamiselt tingitud kaevandamisest, kaevandamiskadudest, geoloogiliste uuringute tulemusena uute maardlate bilanssi lisamisest ning varude ümberhindamisest ja täiendavate varude kinnitamisest olemasolevates maardlates.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Bilansi koostamiseks vajalikud andmed pärinevad keskkonnaregistri maardlate nimistu andmebaasist, mille volitatud töötleja on Maa-amet. Bilansitabelid on koostatud kasutusalade lõikes, maakondlikus ja tähestikulises järjestuses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kevadel hooldame niidukeid ja õlitame terrasse, aga puitfassaadi hooldamine ei tule sageli mõttessegi ning ega see polegi iga-aastane töö. Ent kui fassaadihooldus jääb pikalt tegemata, võib peagi ees oodata voodrilaudade vahetus, mis on suur ja kulukas ettevõtmine ka siis, kui otsustad seda oma jõududega teha.