Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liiva ja kruusa kaevandati mullu ligi 5 miljonit kuupmeetrit
Vaata lisaks
Bilansi ja selle seletuskirjaga on võimalik tutvuda Maa-ameti geoportaalis
Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmed on avalikustatud Maardlate kaardirakenduse kaudu, kus on võimalik tutvudaarvel olevatemaardlate ja kaevandamiseks antud mäeeraldiste asukohtadega, samuti viimasel viiel aastal kaevandatud kogustega.
Eelmise aasta lõpu seisuga oli keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud 905 maardlat, kehtivaid maavara kaevandamise lube on üle 600.
Kõige enam kaevandati 2015. aastal maavaradest põlevkivi (ligikaudu 15 miljonit tonni ilma kadusid arvestamata), liiva ja kruusa (kokku ligikaudu 4,8 miljonit kuupmeetrit), lubjakivi ja dolokivi (kokku ligikaudu 2,5 miljonit kuupmeetrit) ning turvast (ligikaudu 0,7 miljonit tonni). Väiksemas koguses kaevandati ka savi, meremuda ja järvemuda.
Maavaravarude muutused aruandeaastal olid peamiselt tingitud kaevandamisest, kaevandamiskadudest, geoloogiliste uuringute tulemusena uute maardlate bilanssi lisamisest ning varude ümberhindamisest ja täiendavate varude kinnitamisest olemasolevates maardlates.
Bilansi koostamiseks vajalikud andmed pärinevad keskkonnaregistri maardlate nimistu andmebaasist, mille volitatud töötleja on Maa-amet. Bilansitabelid on koostatud kasutusalade lõikes, maakondlikus ja tähestikulises järjestuses.
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele