Rootsi konsultatsioonifirma LFV Aviation Consulting värske uuringu kohaselt maksaks Pärnu lennujaama renoveerimine kaasaegseks töötavaks transiidisõlmeks oluliselt vähem kui seni arvatud ehk 13 miljonit eurot. Sellest lõviosa ehk 7 miljonit eurot kuluks lennujaama infrastruktuuri renoveerimiseks.
Raporti kohaselt võiks lennujaamast saada viie aastaga sõlm, mida läbib aastas 50 000 reisijat, kes jäävad maakonda 2-3 päevaks ning annavad seeläbi piirkonna sotsiaalmajandusele olulise tõuke. Arvutuse järgi tasuks investeering lennujaama uuendamisse end ära 4-5 aastaga, teatas SA Pärnumaa Turism.
“Kui siiani on räägitud, et lennujaama korda tegemine maksaks erinevatel hinnangutel 15-20 miljonit eurot, siis rahvusvaheliselt pädeva ja kaaluka sõnaga konsulatatsioonifirma seisukoht annab meile kindlust, et investeering lennujaama pole mitte ainult vajalik, vaid teenib end asjatundliku majandamise korral kiiresti tagasi,” ütles SA Pärnumaa Turism juhataja Kaire Ilus.
Uuringu läbi viinud LFV Aviation Consulting lennunduse ja lennujaamade majandusarengu juht Marcus Öberg kinnitab, et 13 miljoni eurone investeering on lennujaama esialgset arengut silmas pidades piisav. “Usume, et lennujaama taas käivitamisel on kõige olulisem hoida investeeringud ja majandamiskulud minimaalsed,” ütles Öberg.
AS Tallinna Lennujaama turundusdirektori Eero Pärgmäe sõnul on Pärnu lennujaama emafirma nõus taristu renoveerimisega riigi rahastuse kaasabil, kui lisanduvad lennujaama opereerimiskulud jääks Pärnu kanda. “Kui kohalik omavalitsus suudab leida piisava tulubaasi, millega katta lennujaama halduskulusid, siis oleme igati koostöövalmis,” kinnitas Pärgmäe.
LFV Aviation Consulting raporti kohaselt oleks mõistlik lennurada renoveerida 1800 meetri ulatuses, mis lubaks vastu võtta ka väiksemaid kuni 36-meetrise tiivaulatusega reaktiivlennukeid. Raport soovitab ehitada ruleerimisraja terminalist otse õhkutõusmis-maandumisrajani, selle asemel, et investeerida kulukasse kahe paralleelselt kasutuses oleva ruleerimisraja uuendamisse. “Kuna lennujaam hakkaks tulevikus teenindama 4-6 kommertslendu päevas, piisaks ühest ruleerimisrajast ning see aitaks raha tublisti kokku hoida,” sõnas Ilus.
Seotud lood
Kortermajas valmistatakse soe tarbevesi üldjuhul hoone tehnosõlmes, kust see jaotatakse püstikutorustiku kaudu iga korterini. Tarbevee ringluse tagamiseks asub šahtis ka ringlustorustik ning soojussõlmes on sooja tarbevee ringluspump, mis nõuab energiat nii pumba tööks kui ka jahtunud vee temperatuuri hoidmiseks püstikus. Lisaks on torude õige isoleerimine ja paigaldus püstikušahtis äärmiselt oluline, et vähendada soojuskadusid ja külma vee soojenemist üle lubatud piiri.