2. mai 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Pealinnas ringi sõites võib kraanasid nähes arvata, et kõik on hästi, aga statistikas see ei kajastu,“ ütles Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink täna aktsionäride koosolekul. Ettevõte teenis eelmisel aastal 251 miljonit eurot müügitulu, kuid olukord ehitusturul on tema sõnul palju muutunud.

„Eelmisel aastal purjetasime vastutuules, ehitusturg on olnud alates 2014. aastast languses ning seda kõige rohkem just Eestis,“ viitas Trink probleemile. Tringi sõnul valmistab ehitussektorile kõige suuremat peavalu teadmine, et riiklike tellimusi on viimastel aastatel oluliselt vähemaks jäänud. „Euroopa Liidu rahade kasutustempo osutus aeglasemaks, kui me lootsime,“ kirjeldas ta muret.

Ehitusturu langusest saadavat kahju aitasid Merkol eelmisel aastal vähendada teised Balti riigid. „Kuigi Eesti turg möödunud aastal langes, jäi meie müügitulu maht samaks,“ rõõmustas Trink. „Siinseid vajakajäämisi aitas kompenseerida Leedust tulnud nõudlus,“ selgitas ta.

Nõudluse languse tõttu on hinnasurve turul tugev. Inimesed eelistavad odavamat ning see toob kaasa pikad järjekorrad hangete menetlemisel. „Esitatakse hange, tuleb välja, et see osutub tellijale liiga kalliks ning siis ta peab minema uuele ringile ja teinekord nii mitu korda,“ ütles Trink. Samuti võib praegune majandusolukord pärssida alustatud projektide lõpetamist.

Ka Merko aktsionär ning Äripäeva eelmisesse investorite TOPi kuulunud Stefan Andersson tõdes, et ehitusettevõtete tegutsemiskeskkond on võrreldes varasemate aastatega karmimaks muutunud. „Hetkel ei ole tegemist „kuuma“ perioodiga nagu 2007. aastal. See on Merkot päris palju mõjutanud,“ ütles ta. „Aga ma arvan, et tulevik saab olema päris huvitav,“ sõnas Andersson, viidates ettevõtte uuenenud äristrateegiale.

Fookus eluasemeturul

Tringi sõnul on avalikust sektorist tulenev nõudluse vähenemine Merko äristruktuuri viimaste aastate jooksul palju muutnud ning senisest rohkem pööratakse tähelepanu tootearendusele. „Keskendume hoonete arenduse ja avaliku sektori tellimuste täitmise asemel järjest enam eluasemeturgudele ning elukeskkonna arendamisele,“ rääkis ta.

Juhatuse esimehe hinnangul toetab praegune majanduskeskkond korterituru arengut. „Intressimäärad on madalad ja kommertspangad annavad hetkel küllaltki hästi laenu,“ selgitas Trink.

Ka Stefan Andersson peab korteriehitusele keskendumist potentsiaalikaks. „Valdkond muutub järjest populaarsemaks nii Eestis kui ka teistes Balti riikides,“ arvas ta. „Samuti keskendutakse huvitavatele infrastruktuuriprojektidele, mis annab põhjust Merko tuleviku suhtes optimistlik olla."

Turu ülekuumenemist Trink ei karda. Tema sõnul on pangad varasematest kriisidest õppinud ning uutele arenguprojektidele enam nii kergelt laene ei väljastata.

Kombatakse ka Skandinaaviat

Selle aasta alguses ostis Merko osaluse ühes Norra väiksemas ettevõttes, plaaniga sealsele turule siseneda. „See ei saa kindlasti olema lihtne, sest turgu kaitstakse erinevate bürokraatlike nõuetega,“ ütles Trink.

Merko Ehitus tegutseb ka Soomes, kuid tegevus on riigiti erinev. „Kui Soome ekspordime oma projektijuhtimist ning tegutseme projektipõhiselt, siis Norras tahame olla kohalik, sealsel tööjõul põhinev ettevõte,“ selgitas ta, lisades et Norras korteriturule keskenduda ei kavatseta. „Seal jääme pigem hoonete ehituse juurde ning hiljem soovime teha ka enda arendusprojekte,“ ütles Trink.

Kvaliteetse tööjõu leidmiseks tehakse koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga, pakkudes sealsetele tudengitele erinevaid praktikaprogramme. „Eriti populaarne on suvepraktika,“ ütles Trink, kelle sõnul jääb suur osa selle läbijatest ka ettevõttesse tööle. „Kasvamine koos ettevõttega on hea, sest see aitab omandada samad väärtushinnangud ja suurendada usaldust,“ arvas ta.

Finantsvõimekus jätkuvalt hea

Hoolimata ehitusturu langusest hindab firma juhtkond ettevõtte finantsvõimekust jätkuvalt heaks ning aktsionäridele makstakse dividendideks ligikaudu 9 miljonit eurot, täpsemalt 0,51 senti aktsia kohta. „Meie brutokasumi marginaal oli möödunud aastal 9,1 protsenti ja see on igati hea näitaja ning võrreldav juhtivate konkurentidega Baltikumis,“ ütles Trink.

Stefan Andersson lausus, et ettevõtte dividendipoliitika on talle alati rahulolu valmistanud. „Mõistliku lähenemisega rõõmustatakse aktsionäre, kuid samal ajal jääb ettevõttel raha ka oma tegevuste laiendamiseks ning nendesse investeerimiseks,“ leidis ta.

Autor: Indrek Mäe Äripäeva ajakirjanik