Autor: Lauri Leet, kaasautor • 3. detsember 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juristid: abstraktseid mõisteid ehituslepingutes tuleks vältida

Merko Ehitus peajurist Mihkel Mugur ja Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat ja partner Urmas Volens
Foto: Raul Mee
Ehituslepingutesse tuleks nii vähe kui võimalik sisse kirjutada abstraktseid ja üldisi mõisteid, nagu „hea ehitustava”, soovitas advokaadibüroo Sorainen jurist, vandeadvokaat Urmas Volens tänasel Eesti Ehituskonverentsil.

„„Hea ehitustava” on selline üldine abstraktne mõiste, mis tavaliselt lepingusse sisse kirjutatakse, ent millega võib vaidluste puhul probleeme tekkida. Mida vähem jääb lepingutesse sääraseid üldmõisted, seda parem,” väljendas Volens veendumust.

Juristid tõid konverentsil välja, et vaidlusi on ehituses viimastel aastatel üldiselt jäänud vähemaks. AS Merko Ehitus peajurist Mihkel Mugur selgitas, et suures osas aitas siin paremuse suunas liikuda parandatud hankesüsteem. „Väide või müüt, et ehitatakse juristide abil mitte kelludega, tekkis 2009. ja 2010. aastal, mil esines palju ehituse riigihangete vaidlusi. Need tekkisid, kuna tollases uues riigihangete seaduses oli säte, mis kohustas hankijaid kontrollima pakkujate litsentse kõikides tegevusalades, mis selles hankes esinesid, ükskõik kui vähe need selle hankega konkreetselt seotud olid. Kolme aasta jooksul see viga kõrvaldati ning suur osa hankevaidlusi jäid olematuks.”

 

 

Ehitamisele ei jagu piisavalt tähelepanu

Urmas Volens tõi välja tähelepaneku, et ehituslepingutes on tihti just juriidilised teemad ülereguleeritud, aga konkreetsemad ehitusega seotud küsimused jäävad samas lepingutes alaesindatuks. „Teemad nagu „vastutus” ja „vääramatu jõud” kirjutatakse põhjalikult lahti, samas see, mis on ehitustegevuse peamine eesmärk -- milline peaks kerkiv hoone või rajatis tulema ja kuidas seda rajada, sellele ei pöörata piisavalt tähelepanu.”

Uue riigihangete seaduse sätte suhtes, kus esineb uus hankemenetluse liik -- innovatsioonipartnerlus -- jäi Mihkel Mugur äraootavale seisukohale. „Eks näha on, kuidas see tööle hakkab, aga minu hinnangul annavad võimalikud subjektiivsed momendid seaduses tahtmise korral uuteks vaidlusteks aluse. Innovatsiooni peaks rakendama pigem projekteerimise faasis varem,” sõnas Mihkel Mugur.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785