Selge on, et tulevikuprognooside üks võtmeküsimusi on, millal jõuavad uue eelarveperioodi vahendid massilisemalt ehitussektorisse. 2014. aastal alanud EL eelarveperioodil eraldatakse Eestile toetusi kokku 5,9 miljardit eurot, mis ületab eelmise eelarveperioodi mahtu, kuid samas on ehitusse suunatav toetuse osakaal varasemast tunduvalt väiksem.
Somelari sõnul on oht, et eurokraanide avamisel võib tulla uus kunstlik buum
  • Somelari sõnul on oht, et eurokraanide avamisel võib tulla uus kunstlik buum
  • Foto: Väinu Rozental
Siiski on praegusel hetkel, 2015. aasta lõpus paljud ehitusettevõtete juhid sunnitud tunnistama, et eurorahade eest teostatud projektide „turul” valitseb endiselt suhteline vaikus ning olulist tegevust pole märgata. Tartu ettevõtte, Ehitustrust AS juhatuse esimees Kaido Somelar küsib õigustatult, et kas valitseb sarnane oht, mis toimus eelmise eelarveperioodi lõpus, kus tööd kuhjusid lühikesele perioodile ning tekkis lühiajaline kunstlik ehitusbuum.
„Mäletame, kuidas see eelmine kord toimus. Kui EL-li rahastamine ükskord ühe pauguga kohale jõudis, tekkis kuumenemine, mis tähendas ainult ühte – tööjõudu ei jagunud ja hinnad tõusid,” märgib Somelar ja ütleb et kahjuks on ka taoline risk hetkel üleval.
Eurorahastuse küsimuse olulisust terve ehitusturu perspektiivile vabariigis toob  Merko majandustulemuste viimases ülevaates välja ka Andres Trink: „2016. aasta tuleb kindlasti jätkuvalt keeruline, eriti kuna EL-i kaasrahastusega projektide käivitumine on nihkunud oodatust kaugemale ja majanduskasv Balti riikides püsib vaid paari protsendipunkti juures.”

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele