Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mitte ainult hiinlased. Vaata kuidas kerkib 10-päevaga puitmaja
Puithoonete tootmine on aina enam liikumas tehastesse, kus neid on võimalik kontrollitud tingimustes ja sissetöötatud tehnoloogiat kasutades toota kõrge kvaliteediga.
Foto: Youtube
Kolm aastat tagasi püstitati Austrias maailma esimene 8-korruseline puithübriidkonstruktsioonil hoone LCT ONE, mille tehases valmistatud paneelide puhul kasutati nii puitu kui betooni. Märkimisväärseks teeb hoone selle püstitamise kiirus – iga korruse paigaldamiseks kulus ehitajatel üks päev, seega oli õhu- ja veekindel majakarp püsti kõigest kaheksa päevaga.
„Eesti puitmajatehased on Skandinaaviamaades välja teeninud hea maine ja kvaliteetsete tootjate tuntuse ning tulenevalt turu eripärast on omandanud oskuse ehitada läbinisti puitkonstruktsioonil küllalt suuri korruselamuid ja avalikke hooneid. Samas looks tehases toodetavate puithübriidkonstruktsioonide kasutamine võimaluse konkureerida veelgi suuremal osal ehitusturust, ehitada suuremaid ja kõrgemaid hooneid enam puitu kasutades,” rääkis Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu puidukasutuse edendamise teemajuht Henrik Välja.
“Puithübriidkonstruktsioon võimaldab ära kasutada materjalide parimaid omadusi. Puitu kasutatakse kandva osana, sest see on kerge ja hea kandevõimega. Betoon on monoliitne ja suure massiga, leides kasutust vahelagedes helipidavuse ja tuletõkketsoonide tekitamiseks ning hoone jäigastamiseks,” kirjeldas puidukasutuse edendamise teemajuht ning lisas, et kuigi betoon on võimalik asendada ka näiteks ristkihtpuiduga, vajab see tänaste regulatsioonide ja vähese kogemuse juures lisapingutust projekteerijalt. Pikemas perspektiivis muutub ka ristkihtpuiduga lahenduste kasutamine kindlasti lihtsamaks ja populaarsemaks.
Vaata videost, kui kiiresti kerkivad puithübriidkonstruktsiooniga hoone.
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energiajulgeolekust või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitaks vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi.