Viimase viie aasta jooksul on korterihinnad kerkinud kiiremini kui sissetulekud. See vähendab koduostjate ostujõudu.
Eesti keskmine brutopalk oli 2015 II kvartalis statistikaameti andmetel 1082 eurot ehk aastatagusest ajast 5,8% rohkem. Korteritehingute keskmine hind oli samal ajal maa-ameti andmetel 1044 €/m². Korteritehingute keskmine hind kasvas aastaga 13,4%.
Läbi viimase viie aasta on korteritehingute keskmine hind kasvanud märksa kiiremini kui keskmine palk. See tähendab, et koduostjate ostujõud on vähenenud ehk keskmise palga eest saab korteriostja vähem ruutmeetreid kui veel mõni aeg tagasi.
Seejuures tuleb tähele panna, et viimase aasta-pooleteise jooksul on korteritehingute ruutmeetri hinnatõusu taga nö statistiline hinnatõus, mis on tingitud uute korterite tehingute arvu osakaalu suurenemisest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See tähendab, et näiline uutest korteritest tingitud hinnatõus ei ole reaalset ostujõudu viimase aasta jooksul oluliselt muutnud.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.