Viimase viie aasta jooksul on korterihinnad kerkinud kiiremini kui sissetulekud. See vähendab koduostjate ostujõudu.
Eesti keskmine brutopalk oli 2015 II kvartalis statistikaameti andmetel 1082 eurot ehk aastatagusest ajast 5,8% rohkem. Korteritehingute keskmine hind oli samal ajal maa-ameti andmetel 1044 €/m². Korteritehingute keskmine hind kasvas aastaga 13,4%.
Läbi viimase viie aasta on korteritehingute keskmine hind kasvanud märksa kiiremini kui keskmine palk. See tähendab, et koduostjate ostujõud on vähenenud ehk keskmise palga eest saab korteriostja vähem ruutmeetreid kui veel mõni aeg tagasi.
Seejuures tuleb tähele panna, et viimase aasta-pooleteise jooksul on korteritehingute ruutmeetri hinnatõusu taga nö statistiline hinnatõus, mis on tingitud uute korterite tehingute arvu osakaalu suurenemisest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See tähendab, et näiline uutest korteritest tingitud hinnatõus ei ole reaalset ostujõudu viimase aasta jooksul oluliselt muutnud.
Seotud lood
Lamekatuste puhul on loomuliku valguse lahendamine olnud kompromiss tehniliste piirangute ja arhitektuursete ambitsioonide vahel. Viimastel aastatel on aga katuseakende tehnoloogia areng seda tasakaalu muutnud. Üha enam nähakse katuseakent lahendusena, mis aitab korraga tuua ruumi valgust, tagada ventilatsiooni ning hoida energiakulud kontrolli all.