Rail Balticu trassi ümbruses läbiviidava arheoloogilise uuringu käigus leiti Sõjamäelt kiviaegne asulakoht. Kaevamistel kogutud leidude järgi otsustades on Sõjamäel elatud juba nn nöörkeraamika kultuuri ajajärgul kiviaja lõpul ehk aastatel 2800-2000 aastat eKr, teatab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Tartu Ülikooli laboratoorse arheoloogia professori Aivar Kriiska sõnul leiti kiviaegne asulakoht üllatuslikult. “Uurisime Tallinna piirikivi lähedal varasemalt teadaoleva kuue lohuga kivi ümbrust, kuid väljakaevamised tõid mitu uut huvitavat leidu. Esmalt selgus, et juba varem kirjeldatud kivi juures paikneb veel kaks lohukivi ning kiviajast pärinev asulakoht. Ühe asemel tuvastasime suisa neli arheoloogiamälestist, millest kolme olemasolu seni ei teatud,” rääkis Kriiska.
“Tegu on kõneka muistisega juba ainuüksi oma asendi poolest,” rääkis Kriiska. “Inimeste elupaigad olid esiajal otseses seoses nende toitumisallikatega. Sõjamäel elati loopealsel, see ala sobis põlluharimiseks ja kariloomade pidamiseks, kuid mitte küttimiseks ja kalapüügiks. See annab koos varasemalt kogutud teadmistega kinnitust, et toonaste inimeste toidust moodustasid juba suure osa põllumajandussaadused," selgitas Kriiska, et iga leid annab uut infot meie eelkäijate elu kohta.
Planeeritava Rail Balticu trassi alal on Tartu Ülikooli arheoloogid jaanipäevast alates teostanud arheoloogilisi välitöid – otsinud uusi muistiseid ning selgitanud juba teadaolevate piire. Sõjamäelt üllatuslikult leitud asulakoht jääb tulevasest Rail Balticu Ülemistele suunduvast reisijaveoharust mõnesaja meetri kaugusele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tartu Ülikool võitis suve hakul Tehnilise Järelevalve Ameti ja Muinsuskaitseameti ühishanke arheoloogiauuringu läbiviimiseks. Rail Balticu planeerimise osana viiakse Eesti seni suurima mahuga arheoloogiauuring läbi Harju-, Rapla- ja Pärnumaal.

- Foto: Andres Kimber / Maa-amet
Seotud lood
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?