Konservatiivsed eestlased globaalseid ehitus- ja kinnisvaratrende Eestis nii pea juurutama ei hakka.

- Larsen Kinnisvara juht Priit Larsen Erika 15 asuva kortermaja ehitusel, kuhu planeeritakse suurt kõrghaljastusega hoovi.
- Foto: Eiko Kink
Väljaande Construction Global andmeil hakkab tulevikus kõrghoonete ehitamises ilma tegema kolm suunda. Üha enam hakatakse kasutama puitu ja maja välisfassaadidele hakkab ilmuma üha enam rohelust.
Lisaks ei ole kõrghoonete vahel tulevikus enam nii pime ja kõle kui varem, sest kõrvutiseisvad hooned peegeldavad päikesekiiri, mis täidab hoonetevahelise varjuala hajusvalgusega. Nende trendide taga on keskkonnasaaste vähendamisele suunatud ning tuleviku keskkonnasõbralikumaks muutmisega seonduvad arengud.
Äripäev uuris, kuivõrd juurutatakse nimetatud trende Eestis. Selgub, et maailmatrendid meil eriti ei juurdu, sest trendikus ja moodsus pole esimesel kohal, mille poole kinnisvaraarendajad püüdlevad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe, mida Äripäev Eesti arendajatelt teada sai
Äripäeva uudisteportaalist.
Autor: Pille Ivask Äripäeva kaasautor
Seotud lood
Kui Inglise arhitektide plaan töötab, saab lahendust ära kasutada suurlinnades üle kogu maailma "varjuprobleemi" lahendamiseks.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.