Kahe aasta eest valminud Ülemiste tunneli sissesõidu kohal on betoonis pikad praod, kirjutas Delfi möödunud nädalal. Projektidirektori sõnul on need betoonile iseloomulikud ega pole ohtlikud.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja hiiglaslik viiekordse maja kõrgune penoplastist Ülemiste vanake avasid Ülemiste liiklussõlme 2013. aasta oktoobris.
  • Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja hiiglaslik viiekordse maja kõrgune penoplastist Ülemiste vanake avasid Ülemiste liiklussõlme 2013. aasta oktoobris.
Teemat kommenteerib tunneli ehitust juhtinud AS Merko Ehitus Eesti projektidirektor Tiit Joosti. “Olukorda Ülemiste liiklussõlme sõiduteetunneli portaali servaprussis on inspekteerinud tellijast, omanikujärelevalvest, projekteerijast ja töövõtjast koosnev komisjon, mis tõdes, et tähelepanu all olnud pragude näol on tegemist raudbetoonis esinevate ja lubatavatesse piiridesse jäävate mahukahanemispragudega, mis pole konstruktsioonile ohtlikud", ütles Joosti.
Pragude suurenemist ei ole ette näha
Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Karl Õiger avaldas Delfile kartust, et praod võivad laiemaks minna ja ühel hetkel võib kaitsekiht karkassi küljest lahmakatena lahti lüüa.
"Mahukahanemispragude teke on betoonile iseloomulik protsess, pragude avanemislaius ei ületa 0,3 mm, mis vastab kehtivale EC-2 standardile. Lisaks ei ole ette näha pragude märgatavat suurenemist, kuna suurem osa betooni mahukahanemisest on tänaseks juba toimunud. Kuna tegemist on ilmastikumõjudele avatud konstruktsiooniga ning teede talihooldel kasutatavast soolast tuleneb agressiivne keskkond, on mõistlik enne talveperioodi saabumist suuremad mahukahanemispraod kui 0,1 mm injekteerimisega sulgeda,” lisas Joosti.
Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimise käigus ehitati 320 meetri pikkune tunnel, viadukt üle Tartu maantee ja kaks raudteeviadukti, kolm kergliiklustunnelit ja 10 kilomeetrit kergliiklusteed. Tunnel koosneb kahest omavahel paksu betoonseinaga eraldatud osast.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.08.26, 09:00
Läti rannaküla varemetes renoveeriti piirivalvepunkt meditatsioonikeskuseks
Lätis Ventspilsi lähedal asuv Stacija meditatsioonikeskus on hea näide sellest, et nutikaid valikuid tehes on võimalik ehitada ka nõukogudeaegse tellismaja varemetele tänapäevane hoone, mida hindavad kõrgelt nii ehituseksperdid kui hoone kasutajad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele