Madalad olid konkursid ka tööstus- ja tsiviilehituse bakalaureuseõppes, kus 85 õppekohale oli 115 kandidaati ja arhitektuuri ning hoonete ja rajatiste erialade magistriõppes – vastavalt 17 kandidaati 16 kohale ja 47 kandidaati 45 kohale.
Ülemöödunud aastal huvipuuduse poolest silma paistnud keskkonnatehnika erialal läks tänavu üsna hästi: bakalaureuseõppesse laekus 38 õppekohale 61 avaldust. Inglise keeles õpetavale keskkonnatehnika ja juhtimise erialale magistriõppes oli kümnele kohale seitse huvilist.
"Lõplikud tulemused saame teada siis, kui tudengikandidaadid on õppima asumist kinnitanud. Elu näitab, et päriselt õppima asub vaid 30-40 % avalduse esitanutest," ütles Tallinna Tehnikaülikooli kütte- ja ventilatsiooni õppetooli professor Hendrik Voll. "Suurem osa tudengikandidaate on esitanud avalduse mitmesse kohta."
"Esialgsete tulemuste põhjal võib öelda, et kõige kehvem on seis tööstus- ja tsiviilehituse puhul, kus tõenäoliselt jääb päris palju õppekohti vabaks. Keskkonnatehnika erialal võib küll kujuneda väike alakonkurss, aga üldiselt võime tänavust konkurssi sellele erialale hinnata viiepallisüsteemis neljaga," tõdes Voll.
Kokku võtab TTÜ tänavu vastu ligikaudu 4000 uut üliõpilast ühtekokku 104-le erialale. Bakalaureuse-, inseneri- ja rakenduskõrgharidusõppes on vastuvõtt 50 erialale, magistriõppes 44-le ning doktoriõppes 10-le õppekavale. Pärast sisseastumisavalduste nõuetele vastavuse kontrolli kujunes TTÜle esitatud korrektsete avalduste koguarvuks 9205.
Tehnikaülikool avaldas magistriõppesse pääsenute nimekirja 10. juulil. Täna, 13. juulil, pannakse üles rakenduskõrgharidusõppesse sissesaanud ning 17. juulil bakalaureuse- ja inseneriõppe tulevased tudengid.