Puudub garantii
ASi TERA juhatuse esimehe Urmas Mahlapuu sõnul ei anna niinimetatud must tööjõud tehtud töödele garantiid. “Mõelgem sellele, et taolisel juhul vastutab ebakvaliteetse töö tõttu esinevate õnnetuste korral paigaldise omanik,” ütles Mahlapuu.
Tema ettevõtte käibest annab umbes kümnendiku just tundmatute elektrikute tööde kordategemine. Mahlapuu tõi näiteks ühe hiljutise juhtumi Tallinnas, kus ülevaatusel tuvastati, et elektripaigaldis ei vasta kehtivatele elektriohutuse normidele. Hoones asus restoran, mille jaotuskeskuses puudus elektriskeem ning töö oli tehtud lohakalt. Seega jaotuskeskus vajab uuendamist.
Musta töö esimene tundemärk on korrektsete teostusjooniste puudumine. Teostusjoonise kirjanurgas peab olema selge viide teostaja isiku kohta, aga kuna nendega jääks kohe vahele, teostusjoonist lihtsalt ei tehta. Probleemiks kujuneb see siis, kui on vaja majale kasutusluba, mille üks osa on elektripaigaldise tehnilise kontrolli tunnistuse olemasolu. Mahlapuu sõnul maksab sel juhul tellija sisuliselt sama töö eest kaks korda.
Probleem ka Lõuna-Eestis
Tartus ja mujal Lõuna-Eestis tegutseva OÜ Oom Elekter juhi Urmas Kasesalu kinnitusel esineb probleeme kvalifikatsiooni ja musta tööjõuga sealgi. “Kui võtame Tartu-lähedased uusarendused, siis seal on ohtralt eramuid, aga väga raske on leida sellist, kus keegi oleks ametlikult elektritöid teinud, ikka kutsutakse mõni tuttav,” märkis ta.
Kasesalu lisas, et iseasi on, kas see ka odavam tuleb – kindlustusjuhtumi puhul ei pruugita midagi katteks maksta. “Kui on lihtsamad tööd kuskil keldris, siis ehk tõesti võib kutsuda mõne odavama tegija, aga kui on suuremad tööd, tasuks ikka ametlike firmade poole pöörduda,” lausus ta.
Samas märkis Kasesalu, et raske on hinnata, milline firma on parim. “Elektrifirmasid on nii vanemaid kui ka nooremaid. Ei saa öelda, et näiteks 1991. aastal loodud firma tingimata paremat tööd teeks, kui eile loodud, kõik sõltub tööjõust. Märksõna on usaldus, tasub maad kuulata tuttavate hulgas. Loomulikult loeb ka kutsetunnistus.”
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.