1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul on huvi suvekodude vastu vähenenud ning hinnad püsivad masuaegsel tasemel.

- Vanast suvilast elumajaks ümberehitatud maja Karla
- Foto: Raul Mee
Martin Vahteri sõnul maksavad enam-vähem korralikud nõukaaegsed suvilad Tallinna lähiümbruses 30 – 60 000 eurot. “Inimesed on muutunud ratsionaalsemaks ja mõistavad, et suvila tähendab ka kohustusi ja kulusid,” ütles Vahter ja lisas, et kes tahab, see saab suvekodu praegu soodsalt kätte.
“Suvekodudega konkureerivad odavad reisipiletid. Nõukaajal polnud kuskile puhkama lennata ja suvila oli ainus lahendus, kus ühtlasi kasvatati defitsiitseid toiduaineid. Praegu keegi kartulit maha panna ei viitsi ja paljudele meeldib Türgi kliima suvitamiseks enam,” ütles Vahter.
Martin Vahteri kinnitusel on aga suvekodu rajamine uus trend jõukamate eestlaste seas. “Nemad ei ehita 60-ruutmeetrist aiamaja, vaid korraliku ja kalli suvekodu, kus pool aastat jutti elada.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Jõukamate eestlaste seas oli kümmekond aastat tagasi moes Vahemere äärde villasid osta, kuid praegu see enam teema ei ole. Avastati, et välismaal maja omamine on üürimisega võrreldes liiga paikne ja kulukas,” ütles Vahter.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.