Riigi Kinnisvara ASi tellimusel rajab YIT Ehitus AS Tartumaale Mäksa valda kaheksast hoonest koosneva ja uudseid lähenemisi võimaldav õpilasesõbraliku koolikeskkonna, kuhu kuuluvad kooli peahoone, peremaja ja kuus rühmakodu. Ehitustööd lähevad maksma 5,47 miljonit eurot. Kool alustab uutes ruumides õppetööd 2015. aasta sügisel.

- Maarjamaa Hariduskolleegiumi õppekompleksi ehitus
- Foto: RKAS
Lisaks koolitööks vajalikele ruumidele paiknevad koolihoones veel ruumid võrgustikutööks, ruumid intensiivse järelevalvega rühmakodu õpilastele, spordisaalid, personali ruumid ning köögiplokk. Kooli juurde rajatakse jalgpalliväljak, multifunktsionaalne korvpalliväljak ning kinnistusisesed ja –välised juurdepääsuteed. Õppekompleksi suuruseks on kavandatud kokku ligi 3 900 ruutmeetrit ja selle on projekteerinud arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan.
Eesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada vastupidav, kauakestev ning madalate ülalpidamiskuludega hoonetekompleks, mis võimaldab luua õpilaste individuaalsetele vajadustele vastavad õppe- ja kasvatustingimused. Maksimaalseks õpilaste arvuks on planeeritud 76.
„Meil on heameel, et saame aidata kooli õpilased ja personali, kes seni tegutsenud 1980. aastal valminud õmblustsehhi tootmishoones ja hiljem Kaagvere Erikooli õppe- ja ühiselamuhoones asunud ruumides, ehitustööde tähtaegse teostamisega algaval kooliaastal Maarjamaa Hariduskolleegiumi uude tänapäevasesse õppekompleksi,“ ütles AS YIT Ehitus juhatuse liige ja ehitusdirektor Toomas Rapp.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nurgakivi asetasid haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, Tartu maavalitsuse maasekretär Tõnu Vesi, Mäksa vallavanem Timo Reinthal, Maarjamaa Hariduskolleegiumi direktor Maire Reest, Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liige Elari Udam ja YIT Ehitus ASi ehitusdirektor Toomas Rapp.
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?