Soome ettevõte tahab osta Tallinnas kokku tuhandeid kortereid, sest siin on kordi parem üüritootlus.
Nii rääkis Kauppalehtile üürivahendusega tegeleva firma Vuokraturva tütarfirma juht ja omanik Timo Metsola.
Firma astus Eestis turule eelmisel aastal, sest Soomes on Metsola sõnul magusaid objekte aina raskem leida. Nüüd on ettevõte Tallinna vanalinna ümbruskonda ostnud juba esimesed 50 objekti. Kui saadakse rahastus, on kavas osta veel tuhandeid Tallinna kortereid.
Raha peaks tulema fondist, kuhu investeerivad Soome investorid. Investori minimaalne lubatud investeering on 100 000 eurot. Fond eelistab kortereid Tallinna vanalinnas ja selle äärealadel, näiteks Kalamajas, Kesklinnas, Pelgulinnas ja Kadriorus. Metsola võrdleb neid linnaosasid Soomes Kamppi, Kaartinkaupunki, Kruununhakaa ja Etu-Töölöa linnaosadega.
Eestis on Metsola sõnul professionaalsete kinnisvarainvestorite hulk väiksem ja see on aidanud kinnisvara hinnatõusu pidurdada.
Eestis saab rohkem tulu
Asuntosalkku Eesti OY juht Jaakko Sinnemaa rääkis, et Helsingist Tallinnasse meelitab parem üüritulu ja kapitali kallinemine.
Ta selgitas, et kui Helsingi kesklinnas on üüritulu tootlus keskmiselt 4%, siis Tallinnas on see keskmiselt 6% parem, mis Helsingis teenitava tootlusega võrreldes on pea poole suurem. Sinnemaa sõnul on investorile Tallinna eluasemeturult saadav tulu ja riskitase atraktiivne.
Asuntosalkku Eesti OY otsib Tallinnast ostmiseks kortereid, mille ruutmeetri hind jääb 2000 kuni 3000 euro juurde. Investeeringu kestvuseks hindab ettevõte 12-16 aastat.
Seotud lood
Kui räägitakse ärikinnisvarast, pööratakse enamasti tähelepanu selle asukohale, suurusele ja siselahendusele. Katuse peale mõeldakse sageli alles viimases järgus. Ent katus ei ole pelgalt funktsionaalne element, mis kaitseb vihma ja tuult eest. Tänapäevane katus on osa hoone toimivusest, energiatõhususest ja visuaalsest kuvandist. Kuidas teha katuse puhul tark otsus? Miks on oluline lähtuda kvaliteedist, mitte ainult hinnast? Ja mis rolli mängib katus ettevõtte jätkusuutlikkuses?