Maksuhalduri käitumist tundes on ettevõtjatel oluliselt lihtsam enda eest seista, ütles vandeadvokaat Margo Saag. Ettevõtjate sõnul tasub maksuhalduriga ennekõike viisakaks jääda.
Mida teha, kui maksuhaldur koputab ehitusfirma uksele
  • Foto: Andras Kralla
Advokaadibüroo ATTELA partner ja vandeadvokaat Marko Saag ütles Äripäeva teemaveebi raamatupidajad.ee maksumenetluse seminaril, et iga ettevõtja ja raamatupidaja peaks olema kursis, kuidas maksuhaldur erinevaid kontrolle teeb.
Näiteks kui fiktiivsete arvete kahtluse korral küsib maksuhaldur ettevõtjalt, milline seos on tal kahtlustatava ettevõttega, nimetatakse Saagi sõnul tihtipeale vaid kolme asja: leping, arve ja pangaülekanne. “Kui ütled, et sa pole probleemi märganud ja et sul on need kolm asja, siis on seis suhteliselt hapu,” ütles Saag, lisades, et sellisel juhul tuleb suure tõenäosusega maksuotsus, mis jääb ka kohtus kehtima.
“Need on päti tunnused. Need, kes teevad fiktiivseid arveid, pööravad just tähelepanu sellele, et oleksid arved ja dokumendid olemas,” selgitas ta. Kui maksuhaldur leiab ettevõtte, kes maksab regulaarselt dividende, asub ta juhatuse liikmelt suuliselt üldiseid asju küsima. Nelja-viie üldise küsimuse järel pärib maksuhaldur, miks juhatuse liige omale rohkem palka ei maksa. “See on äkiline küsimus, mis ehmatab. Kui vastad, et vastasel juhul peab sotsiaalmaksu maksma, on rong läinud,” ütles Saag. Oluliselt mõistlikumad vastused oleksid näiteks, et juhatuse liige ei peagi üldse palka saama ja palk on võrdväärne tema panusega ettevõttesse.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele