Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tellija näeb vigu seal, kus neid pole
Ehitajate sõnul sõltub ehitise kvaliteet ennekõike tellija ja ehitaja koostööst ning professionaalsest tööjõust. Tihti on aga kliendid liiga kriitilised ja nõuavad enamat, kui on valmis maksma.
Pea kõik ehitusettevõtted nimetavad end kvaliteetse töö tegijaiks, aga mis see “kvaliteetne töö” on ja kuidas seda mõõta? Kliendile võib see seostuda hubase ja rahakotisäästliku koduga, aga tegelikult on kvaliteedi hindamiseks rahvusvahelised standardid.
Just standarditest lähtub ehitusekspertiisiga tegeleva Esten OÜ ekspert Eduard Sepp. “Alati võib juhtuda, et kuigi kõik vastab normidele, tuleb mõni viga ikka hiljem välja. Näiteks hakkab majas ühel hetkel uputama. Konstruktsioonid on kõik paigas, aga mingi materjaliga on eksitud.”
Odavalt luksust ei saa
Ehituskonsult Grupi juhataja Anton Slepuhhin rääkis, et vahel nõuavad kliendid enamat kui varem kokku lepitud. “Viimistluses kõigub hind väga palju. Valitakse odavam variant ja pärast imestatakse, miks see pole nii uhke ja kvaliteetne, kui loodeti,” märkis ta. Korra oli Slepuhhinil juhus, kus puitkarkassmaja tellinud klient imestas, miks on kruvid kuidagi kummaliselt seina pandud. “Ütles, et nii pole õige. Uurisin, miks ta nii arvab. Tema vastas, et vaatas televiisorist ühte viimistlussaadet ja seal räägiti.”
Paljuski on tellijate kaebused siiski õigustatud, näiteks võib olla vigu tehnosüsteemidega. “Tuleb ette, et projekt pole hästi kirjutatud ja sellest tulenevalt on kvaliteet kehv ega vasta normidele. Küsin ehitajalt, et mis te omast arust teete, ja paljud kuulevad esimest korda üldse mingitest normidest,” lausus ta. Slepuhhin lisas, et parem oleks, kui järelevalvaja oleks juba lepingu sõlmimise juures, nii saaks hilisemaid vigu vältida.
Ehitusfirma ASi Kurmik juhi Andri Needo sõnul võib palju põhjalikke pabereid täita, aga ennekõike on vaja proffe ja pika staažiga ehitusmehi. “Järelevalvega võib lõputult punnitada, aga kvaliteet oleneb ehitusmeeste südametunnistusest. Ma ei tea projekti, kus poleks mitte ühtegi viga, aga hea ehitaja oskab seda märgata ja õigesti ehitada.”
Needo sõnul võib tellija vahel projekti ja spetsialisti alahinnata. Soodsa hinnaga tellitakse algeline projekt, et kuidagi ehitusluba saada. “Ja kui ehitaja on algaja, siis ta järgib pingsalt kehva projekti ning ka tulemus on kehv.”
Tasub teada
Kuidas ehitusettevõtjad oma töö kvaliteeti hindavad?
Järgitakse head ehitustava ja rahvusvahelisi standardeid.
Küsitakse kliendi käest tagasisidet.
Rakendatakse kvaliteedikontrollisüsteemi.
Palgatakse kvaliteedispetsialist, kes kontrollib ehitusobjekti kvaliteedinõuetele vastavust.
Kontrollitakse allhankijate tööd.
Kuulatakse halba nõu
Needo ütles, et tellijad sekkuvad vahel ehitusprotsessi liiga palju. “Kipub olema nii, et juba ehituse ajal pole suurimaks nõuandjaks mitte ehitaja, vaid nii-öelda naine küla pealt ehk mõni tuttav, kes annab nõu, et tee ikka nii. Tema teab, kuidas on vaja.”
Needo tõi näiteks mehe, kes lõi rusikaga lauale – mina tahan suurt palkmaja! Ent nõutud variant oli raskesti soojustatav. “Hiljem pettus, et kuidas küll kütte peale nii palju kulub. Loomulikult on ikka ehitaja ja kõik teised süüdi.”
Kurmikus ei võeta ehitiste kvaliteedi hindamiseks ette suuri norme. “Kõik pole üheselt hinnatav, aga ma olen panustanud sellesse, et oleks korralik tööjõud ja tehnika. Kui see on tagatud, siis valmistöö räägib juba enda eest,” ütles Needo.
Hetkel kuum
Ostujõud on piiratud
OÜ Dektum Ehituse tegevjuhi Aivar Trasbergi sõnul tuleb ennekõike järgida head ehitustava ning iga nüanssi ei pea eraldi seaduses välja tooma.
Trasberg märkis, et eestlaste nõudmised on suured, sest ehitamine on väga kulukas. “Põhimõtteliselt antakse end ihu ja karvadega pangale ja loomulikult tahetakse laenatud raha investeerida kvaliteeti,” märkis ta.
Samas nentis Trasberg, et ostujõud on üldiselt piiratud. “Vähese raha eest tahetakse liiga palju. Näiteks siseviimistluses tuleb see tugevalt välja. Maksta väga palju ei jõuta, pärast küsitakse, miks tulemus pole selline, kui kuskil piltidel.”
Trasbergi sõnul on Eesti nii väike, et kui mõni ehitaja teeb mõne tõsise möödalaskmise, siis jutud levivad ja edaspidi on ehitusturul keerulisem hakkama saada. “Kui hakkate ehitusfirmat valima, soovitan vaadata kodulehel olevaid viiteid ja seejärel varasemate klientidega ise ühendust võtta ja firma kohta küsida. Kindlasti kehtib reegel, et kõige odavam pole parim. Peab olema mingi põhjus, miks ennast odavalt müüakse,” ütles Trasberg.
Seotud lood
Ehitusettevõtteid süüdistatakse pidevalt kvaliteediprobleemides. Ent sageli näevad tellijad vigu ka seal, kus neid pole. Millele panustavad suuremad ettevõtted, et tagada projektide kvaliteet.
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.
Enimloetud
1
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
5
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Viimased uudised
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele