27. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Piusa kordonihoone kuulub meie jaoks samasse ritta mullu valminud Kuperjanovi pataljoni territooriumil asuva Kaitseväe Lahingukooli uue õppehoonega ning paari aasta eest uue kuue saanud Koidula piirijaamaga,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur.

Avo Amburi sõnul peetakse Piusa kordoni vastutusalas olevat piirilõiku üheks raskemaks ning seetõttu on kordoni kordategemine ning sealsete tingimuste kaasajastamine oluline. Piusa kordon kuulub ka RKAS-i tänavuste tähtsamate ehitusobjektide sekka.

Tööde käigus lammutatakse olemasoleva kordoni kasutuseta hooneosa ning ehitatakse juurde uus tiib. Eesmärgiks on ehitada piirivalvekordoni funktsioonidest tulenevaks tööks igati sobiv hoonetekompleks, mis oleks võimalikult madalate ülalpidamiskuludega ja kauakestev. Hoone rekonstrueerimisel  sobitatakse kaasaegne arhitektuurne lahendus maksimaalselt olemasolevasse keskkonda.

Kolmekorruselise peahoone ning abihoonete suurus on kokku üle 2500 ruutmeetri. Ehitustööde valmimise tähtajaks on märts 2016. Ehitusprojekti koostas AS Amhold.

Piusa kordon on Eesti maismaapiiri valve üks tugipunkte, mis saab olema ka oluliseks baasiks piirivalve eriüksusele. Tegu on olulise investeeringuga Eesti-Vene piirijoonel, mis on suunatud turvalisuse parandamiseks Euroopa Liidu ja NATO välispiiril.

3 pilti

Foto: Piusa kordonihoone