Eesti Puitmajaliit (EPML) ja Eesti puitmajaklaster kuulutavad välja tehasemaja valdkonna parima lõputöö konkursi. Edendadamaks tehasemaja tootmist toetavat teadus- ja arendustegevust ja motiveerimaks üliõpilasi tegema sektori arengut toetavat teadustööd antakse välja kolm preemiat väärtusega 700, 400 ja 200 eurot.
Preemiale võivad kandideerida Eesti kõikide kõrgkoolide tudengid, kelle bakalaureuse-, magistri- või rakenduskõrghariduseõppe lõputöö käsitleb kas tehasemaja tootmise, arendamise, turundamise vm seonduva valdkonna aktuaalse probleemi lahendust; või kelle töö annab olulist lisandväärtust Eesti puitmajasektorile.
Rohkem koostööd kõrgkoolidega
See on esimene kord kui tunnustatakse tehasemaja valdkonna arengusse panustavate teadustööde autoreid. Preemiakonkurss on osa laiahaardelisest koostööprojektist, millega soovitakse edendada puitmajaklastri ning kõrgkoolide vahelist koostööd.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Komisjon, kuhu kuuluvad EPMLi juhatuse poolt määratud isikud, hindab preemiate jagamisel eelkõige töö sidusust puitmajaehituse sektoriga, uurimusvaldkonna uudsust, teema mõjukust ja rakenduslikkust ning diplomitöö panust puitehituse sektori arengule kaasaaitamisel.
Tööde esitamise tähtaeg on hiljemalt 30.06.2015. Preemiad antakse üle Eesti puitmajasõprade suvekonverentsil.
Täpsem informatsioon ja kandideerimistingimused
http://bit.ly/1xH1Iqj.
Eesti Puitmajaliit on asutatud 17 puitmaju tootva ettevõtte poolt 20. mail 1999.a. Käesoleval hetkel kuulub liitu 40 ettevõtet. Eesti puitmajaklastri katusorganisatsiooniks ja eestvedajaks on Eesti Puitmajaliit ning klastrisse kuulub käesoleval ajahetkel kokku 34 partnerit, kellest 23 on puitmajatootmisega tegelevad ettevõtjad.
REGISTREERU JUBA TÄNA
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Ehitusuudised.ee toimetus
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?