14. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopa pankade meelestatus kinnisvaratehingute finantseerimisel on aastaga paranenud ning mõnes riigis on tehingute aktiivsus kõrgeim peale 2007. aasta majanduskriisi, selgub KPMG värskest uuringust Property Lending Barometer 2014.

Pangad  kinnisvaraturu taastumise osas varasemast optimistlikumad

KPMG poolt viiendat aastat järjest läbiviidud analüüsi kohaselt ulatus Euroopa kinnisvarainvesteeringute maht esimesel poolaastal 80 miljardi euroni, mida oli 25 protsenti rohkem kui möödunud aasta samal perioodil. 70 protsenti investeeringutest tehti Saksamaal, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis.

“Enamike Euroopa riikide SKP on võrreldes eelmise aastaga kasvanud ning sellest tulenevalt vaatavad mitmete riikide pangad investeeringutele optimistlikumalt. Paremad väljavaated ja suurenenud kindlustunne kajastuvad sobivate tingimustega laenude suuremas kättesaadavuses, kuid Balti riikides peavad pangad ärikinnisvara finantseerimist vähem strateegiliseks kui varem,” sõnas KPMG Baltics OÜ vandeaudiitor Taivo Epner.

Pooled Balti turu investeeringud Lätis

Institutsionaalsete investorite initsiatiivil kasvas Balti ärikinnisvaraturu investeeringute maht üle 60 protsendi, ulatudes 2013. aastal üle 750 miljoni euro, millest pooled tehingud tehti Lätis. Balti riikides oli kinnisvaraobjektide tootlus büroopindade puhul 7,5-8 protsenti, jaemüügi sektoris 7,5-7,75 protsenti ning logistikasektoris 8,9-9 protsenti.

KPMG analüüsi tulemustest selgub, et Balti riikide pangad näevad ärikinnisvara laenuportfellide tulevikku erinevalt. Ligi pooled vastanutest ootavad laenuportfelli suurenemist järgneva 12-18 kuu jooksul, pooled pankadest loodavad püsida samal tasemel. „Balti pankadel ei ole selget üksmeelt turu väljavaadete suhtes. Võrreldes eelneva aastaga näevad mitmed pangad laenuportfelli kasvatamises isegi vähem potentsiaali,“ kommenteeris Epner.

Pangandussektori laenuportfell langes 2013. aastal Baltimaades 6,5 protsenti. Uute väljastatud laenude maht on 2014. aastal küll suurenenud, kuid see ei kata siiski täielikult mahakantud laene ja laenude tagasimakseid.

Probleemsed laenud Kesk- ja Ida-Euroopas

KPMG hinnangul on mitmetes Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riikides küllaltki palju probleemseid laene: enim Rumeenias, kuid ka Bulgaarias ja Sloveenias. Mitmed KIE riikide pangad on väljavaadete suhtes pessimistlikud, kaheldes kas neid laene on võimalik restruktureerida. Samas võib aastate 2014-2018 SKP prognoose vaadates olla optimistlik, sest KIE riikide majanduskasv ulatub üle keskmise.

KPMG uuringus osales rohkem kui 70 kinnisvarasektoris aktiivselt tegutsevat panka ja finantsasutust. Põhjalike intervjuude käigus väljendasid juhtivate finantsasutuste esindajad oma arvamust kinnisvarasektori rahastamist kõige enam mõjutavates küsimustes. KPMG uuringus osalesid Austria, Balti riikide, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi Vabariigi, Ungari, Poola, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Venemaa ja Ühendkuningriigi pangad. Ligikaudu 10 protsenti uuringus osalenud pankadest tegutsevad valdavalt ühes riigis, suurema osa moodustavad piirkondlikud ja rahvusvahelised pangad. Intervjuud viidi läbi käesoleva aasta maist juulini.

Uuringuga saab tutvuda KPMG veebilehel.

KPMG Baltics on üks juhtivaid rahvusvahelisi ärinõustamisfirmasid Baltikumis. KPMG tegutseb Eestis 1992. aastast, siin töötab üle saja ning Baltikumis kokku ligi kolmsada audiitorit ning nõustajat.

Autor: Ehitusuudised.ee toimetus