Kinnisvara pakkumis- ja tehinguhindade vahe on mitukümmend protsenti. Üsna kahtlane on aga ostjal selle statistika põhjal alustada ostupakkumist hinna paarikümneprotsendilise allatingimisega, kirjutab Äripäev.
 Pindi augusti kinnisvaraturu ülevaate järgi olid Tallinnas Haaberstis pakkumishinnad tehinguhindadest kõrgemad 22,1%, Pirital 32,5%, Nõmmel 40,6%, Tartus 19,2% ja Pärnus 31,2%. Kohtla-Järvel ja Valgas esines mitmekordseid hinnaerinevusi. ASi Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani kinnitusel on see aga poolik tõde ja selle põhjal pole võimalik ostjal nõuda kohe hinna allalaskmist 30 protsendi võrra. Pakkumis- ja tehinguhindade vahet mõjutab odavama ja kallima vara suhe mõlemas näitajas. Kallima varaga tehakse tavaliselt vähem tehinguid, samas pakkumistes on seda palju rohkem.
Metoodiline segadus. Maa-ameti veebileheküljelt saab teada, mis hinnaga tegelikult tehakse tehinguid objektidega, mis on sarnased sellega, mida osta soovitakse. Kui minna kauplema, siis võiks tagataskust olla kolm sarnast tehingut, mida näiteks tuua, soovitas Sooman.
Pakkumis- ja tehinguhindades sisalduvat statistilist valet tõstis esile ka kinnisvaraekspert ­Tõnu Toompark OÜst Adaur Grupp. Korterite pakkumishindade puhul arvestatakse elamispinna ruutmeetrihinda, korteritehingute puhul aga kogu korteriomandi ruutmeetrihinda. Vahe on selles, et elamispinnale võib olla lisandunud ka rõdu, terrass ja vahel panipaik. Korteriomandi pindala sees, mille alusel arvestab maa-amet keskmist tehingu hinda, võivad need lisapinnad olla sees, aga ei pruugi, selgitas Toompark. “Seega, on mõningane metoodiline segadus, mis venitab hinnavahet laiemaks,” lausus ta.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele