15. september 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sarnaseid lahendusi võiks kasutada ka Eestis

Agur Maandi, Priit Püss, Mari Emmus

Riigi Kinnisvara AS

Eestis tuleks kõne alla ning oleks vajadus rakendada avatud hanke kõrval, mis on ülekaalukalt enim ekspluateeritud hankemenetluse liik, ka muid menetlusi, nt Tampere tunneliprojektis kasutatud väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlust. Selle rakendamiseks Eestis vajalikul määral oskusteave aga käesoleval ajal puudub.

Kuigi on võimalus kasutada erinevaid hindamiskriteeriume, on avatud hankemenetluse puhul reeglina määravaks üksnes ehituse lõppmaksumus. See aga ei soosi avalike rahaliste vahendite säästlikku kasutust ega innovatiivseid lahendusi, isegi kui hinna kõrval on muid hindamiskriteeriume rakendatud.

Pakkujate võrdse kohtlemise eesmärgil ei ole üldreeglina muudatused hankelepingus lubatud. Tampere tunneliprojektis kasutatud mudeli puhul on seda aga pigem soositud.

Oluline roll on kliendi kompetentsil

Margus Sarmet, Ergo Pikas

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Soomes Tampere tunneli projektil rakendatud uudsed töövõtumeetodid ja sellest tulenevalt protsessid ning tööriistad ei ole kehtivate regulatsioonidega vastuolus. Tampere tunneli projekti hankekorraldust ja hankemeetodeid on hinnanud Soome kohalikud õigusasutused ja EU komisjon, mille käigus ei ole tuvastatud vastuolusid riigihangete direktiiviga. Selle ilmekaks näiteks on üheksa erinevat tüüpi ja staadiumis olevat projekti Soomes, sisaldades nii hooneid kui ka rajatisi.

Ühtse meeskonnana, kus projekti partnerite eesmärgid on seotud ühiste projekti eesmärkidega ning olulised liikmed istuvad ühes suures renditud kontoris kõrvuti, on projekteerimise käigus loodud olulist lisandväärtust tellijale/kliendile ning seejuures on välditud projekti kallinemist või kestuse pikenemist. Pigem vastupidi, väiksema eelarve  ja lühema kestusega, kui oli esialgu kavadatud, on saavutatud paremaid tulemusi kogu projekti meeskonna hinnangul. Olulist rolli on selle juures mänginud tellija teadlikus ja kompetents hanke korraldamisel, läbiviimisel ning hiljem projektimeeskonna töös osalemisel. Viimane on see, mida tuleb Eestis kindlasti parendada!

Ühtne meeskond toob vapustavad tulemused

Andres Kaur

Maru Ehitus

Toetudes praktilisele kogemusele, võin kinnitada, et kui kõik osapooled - tellija, oma valdkonda  hästi tundev projekteerija ja praktilist kogemust omav ehitaja-tootja-monteerija on projekti algusest saadik ühise laua taga ja töötavad ühises meeskonnas motiveerituna  ühise eesmärgi nimel, on tulemused olnud vapustavad.

Olles loovad ja avatud mõtlemisega, hoitakse kokku tohutult aega, materjali ja võidetakse kvaliteedis. Teiste sõnadega välditakse loodusressursside raiskamist, närvirakkude hävitamist ja saavutatakse vähema rahaga parem elukeskkond.

Lihtsustatud näide. Ruumilise elemendi  tootja tagasiside põhjal on võimalik projekteerijal esimese korraga projekteerida  korduv standardne hoone või konstruktsiooni osa, mis on standardgabariitides transporditav, mõistliku kraanaga kiirelt monteeritav ning  jääkideta materjali kasutav ja  mahub sealjuures tehase uksest ilma seina lõhkumata välja. Ja kõige eelpool loetletu juures sobitub tellija vajaduste ja eelarvega.

Eesmärk panna parim pädevus enda kasuks tööle

Kaupo Koitla

Kaamos AS

Tamperes nähtu on üks viis keerulise hanke läbi viimiseks kus oli eesmärgiks leida tee partneriteni läbi meetodi kaasata keerukasse projekti parima pädevuse. Selleks hankimise meetodiks ei olnud igas etapis madalaim hind, mis ei taga parimat pädevust vaid parima pädevuse kaasamine ja läbi selle riskide maandamine ja parima lõpptulemuse saavutamine (odavaim teostus, parim pädevus ja tellija kasuks motiveeritud). Kogu asja võti seisneb selles, et ei olnud eemärk saada endale lepingu partner vaid oli eesmärk saada endale parim pädevus ja see enda kasuks tööle panna.

Nii kummaline kui see ei ole võimaldaks seda ka tänane riigihankeseadus ja kindlasti ka uus tehtav, kuid meie turul puudub selleks midagi. Meie turu tava nii era kui riigihangete sektoris on hankida töö mingil läbi töötamata alusel vähima hinnaga, mis on viinud selleni, et ei soosita parimaid teadmisi ega pädevust, vaid soositakse madalamat hinda ja seda kes võtab suuremaid riske ja lõpuks kuidagi midagi muud valmis tehakse sellest välja laveerib.

Hankimise alus peaks olema aga see, et soositaks parimat tehnilist teadmist selle konkureerima panemist ning läbi selle edu saavutamist tellija kasuks motiveeritult. Selle hankimise eelduseks ei ole ainult tavaline peatöövõtt vähem pakkumine, 100% töövõtja peale maandatavad riskid jne.

Tamperes toimuv ei ole raketiteadus ning sellistest põhimõtetest teoorias  on räägitud ca. 20 aastat juba Tallinna Tehnikaülikoolis, kuid kahjuks turu tavapraktika tugev inerts ja turu kujunemine ei ole lasknud sellel muutuda. Küll on aga üksikuid eraettevõtteid, kes tervikprotsessi juhtides sedasi tegutsevad ja edukalt.