Seadmete hinnalangus ja toetused kasvatavad taastuvenergia osatähtsust ka ehituses

Lokaalkütte seadmete müügist ligikaudu 45% moodustavad praegu soojuspumbad (õhk-õhk, õhk-vesi ning maasoojuspumbad), kuna paljudes uusarendustes, kus kaugküte pole kättesaadav, kasutatakse lokaalkütteallikana just soojuspumpasid. Lisaks soojuspumpadele moodustavad lokaalkütte seadmete müügist u 35% biokütusel põhinevad kütteseadmed, mis on eelkõige pelleti- ja halupuukatlad, aga kadunud ei ole ka traditsiooniline ahjuküte. Kui pelletiküte on levinud rohkem asulapiirkondades, siis halupuuküte on rohkem levinud maapiirkondades. Ülejäänud 20% müüdavatest kütteseadmetest moodustavad nn eilse päeva tehnoloogiad, jagunedes võrdselt - 10% on gaasiküte ning ülejäänud 10% õli- või elektriküte.

Võrku ühendamise asemel taastuvenergia. Ühelt poolt soovitakse saavutada sõltumatust välisest võrgust ning fikseerida energiahind pikemaks perioodiks. Päikesepaneelidest toodetud elektrienergia on juba saavutanud ka Eestis nn võrgu pariteedi, ehk päikesepaneelist toodetud elektrienergia on odavam kui näiteks Eesti Energialt ostetud elekter koos võrgutasude ja riigimaksudega.

Lisaks on sageli uute elamute jm tegevuskohtade taastuvenergialahenduste kasutuselevõtt isegi soodsam kui näiteks võrku ühendamine, millega kaasnevad suured kulutused. Nii võib välja tuua Puhta vee teemapargi, mis on esimene väiksem piirkond Eestis, kus paigaldati taastuvenergialahendused just seetõttu, et tavalise elektrivõrguga liitumise ja ühendamise kulud olid märkimisväärselt suuremad kui taastuvenergialahenduste paigaldamine ja integreerimine ning ise koha peal elektri tootmine ja selle lokaalne tarbimine.

Väikesemahuline elektritootmine kasvab kiiresti. Elektrienergia tootmine on väga reguleeritud valdkond ning tulenevalt ajaloolisest pärandist suurte elektrijaamade tööle orienteeritud. Sellest tulenevalt esineb hulgaliselt bürokraatlikke takistusi nii eramu-põhise kui ka kogukonna-põhise elektritootmise rajamiseks. Siiski tuleb tunnustada Elektrilevi tegevust, kes viimase paari aastaga on suutnud kiiresti kohanduda väikesemahulise elektritootmise kasvuga ning nende seadmete võrku liitmisega.

Praegune seadusandlus toetab taastuvatest allikatest elektritootmist summas 53,7 eurot/MWh kohta, sõltumata allikast. Toetatavale tuuleenergiale on seatud aastane toodangu piir 600 GWh, mille täitumisel toetust enam ei maksta.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium algatas 2011. aastal seadusemuudatuse, millega soovis taastuvenergia toetused panna sõltuvusse elektrituruhinnast. Planeeritava toetusskeemiga makstaks toetust 93 eurot/MWh kohta, millest lahutatakse elektri turuhind. Uus toetusskeem pole aga veel jõustunud.