Uued teavituskohustused puudutavad kõiki ehitustööde tellijaid, sealhulgas ka eraisikuid, ning kõiki ehitusvaldkonna töövõtjaid. Ehitustööde tellijate all peetakse silmas ka allhangete tellijaid. See tähendab, et paljud töövõtjad on sama-aegselt nii töövõtja kui ka tellija rollis. Kui töövõtjad on enamasti juba harjunud aina lisanduvate nõuetega, läheb nõuete täitmisega tõenäoliselt raskemaks neil, kellele ehitustööde tellimine päris tavaline tegevus pole.
2. Iga kord kui on tegemist seadusliku kontrollmehhanismi muutustega, tekib küsimus, keda muutus kaitseb ja kuidas mõjub see nö ausatele ehitajatele?
Uued teavituskohustused on osa nii öelda halli majanduse tõrjumise programmist. Meedete tõhususe ja proportsionaalsuse üle saab ilmselt vaielda.
Kindel on see, et nii ettevõtjad kui ka maksuamet peavad rohkem tööd tegema. Tõenäoliselt teavituste kaudu tuleb välja ka pisemaid puudusi ning teavitusnõuete rikkumine võimaldab riigil mingil määral trahviraha koguda.
Raskem on näha, kuidas uued andmebaasid neid väheseid mõjutaksid, kes seaduste täitmisest nagunii ei hooli.
Praktikas on ettevõtjate seaduskuuleka käitumise takistuseks enamasti aina keerukam ja laialivalguvam regulatsioon, olematud või vastuolulised juhendid ja raskused seaduste tõlgendamisel. Ilmselgelt riigid näevad probleeme teisiti ning nii Eestis kui Soomes on trend suurema lauskontrolli ja massiliste, väga tundlike andmeid sisaldavate, andmebaaside suunas.
3. Milliseid ehitussektorile olulisi seadusandlikke kontrollmehhanisme, mis Soomes kehtivad, võiks olla ülevõetud ja rakendatud Eestis? Kas need tagavad riigile kindluse, et "pahatahtlikud" ehitajad hoitakse ehitusturust või hangetest eemale?
Soome mured erinevad kohati oma olemuselt Eesti muredest. Osade Soome kontrollmehhanismide ja uute seadustõlgenduste osas poleks üllatav näha tulevikus kohtuvaidlusi selle üle kas need on kooskõlas Euroopa põhivabadustega või ka Soome poolt maksulepingutes võetud kohustustega.