27. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehitusuudised.ee uuris, mis on uute nõudmiste eesmärk ning sisu. Küsimustele vastas Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Paul Künnap.

1. Kelle elu 1. juulist Soomes rakenduv muutus kõige enam mõjutab?

Loomisel on kaks massiivset uut andmebaasi. Üks kõikidest Soome ehitustöödest ning teine kõikidest töötajatest, kes on seotud ehitustöödega.

Uued teavituskohustused puudutavad kõiki ehitustööde tellijaid, sealhulgas ka eraisikuid, ning kõiki ehitusvaldkonna töövõtjaid. Ehitustööde tellijate all peetakse silmas ka allhangete tellijaid. See tähendab, et paljud töövõtjad on sama-aegselt nii töövõtja kui ka tellija rollis. Kui töövõtjad on enamasti juba harjunud aina lisanduvate nõuetega, läheb nõuete täitmisega tõenäoliselt raskemaks neil, kellele ehitustööde tellimine päris tavaline tegevus pole.

2. Iga kord kui on tegemist seadusliku kontrollmehhanismi muutustega, tekib küsimus, keda muutus kaitseb ja kuidas mõjub see nö ausatele ehitajatele?

Uued teavituskohustused on osa nii öelda halli majanduse tõrjumise programmist. Meedete tõhususe ja proportsionaalsuse üle saab ilmselt vaielda.

Kindel on see, et nii ettevõtjad kui ka maksuamet peavad rohkem tööd tegema. Tõenäoliselt  teavituste kaudu tuleb välja ka pisemaid puudusi ning teavitusnõuete rikkumine võimaldab riigil mingil määral trahviraha koguda.

Raskem on näha, kuidas uued andmebaasid neid väheseid mõjutaksid, kes seaduste täitmisest nagunii ei hooli.

Praktikas on ettevõtjate seaduskuuleka käitumise takistuseks enamasti aina keerukam ja laialivalguvam regulatsioon, olematud või vastuolulised juhendid ja raskused seaduste tõlgendamisel. Ilmselgelt riigid näevad probleeme teisiti ning nii Eestis kui Soomes on trend suurema lauskontrolli ja massiliste, väga tundlike andmeid sisaldavate, andmebaaside suunas.

3. Milliseid ehitussektorile olulisi seadusandlikke kontrollmehhanisme, mis Soomes kehtivad, võiks olla ülevõetud ja rakendatud Eestis? Kas need tagavad riigile kindluse, et "pahatahtlikud" ehitajad hoitakse ehitusturust või hangetest eemale?

Soome mured erinevad kohati oma olemuselt Eesti muredest. Osade Soome kontrollmehhanismide ja uute seadustõlgenduste osas poleks üllatav näha tulevikus kohtuvaidlusi selle üle kas need on kooskõlas Euroopa põhivabadustega või ka Soome poolt maksulepingutes võetud kohustustega.

Samas on olnud ka näiteid toimivatest ja proportsionaalsetest lahendustest. Hea näitena võib selles osas tuua ehitusteenuste käibemaksu pöördmaksustamise teatud tingimustes.

Kuidas uuteks nõueteks ette valmistuda ning milliste nüanssidega tuleb arvestada, räägi Paul Künnap lähemalt 18. juunil toimuval Ehitusuudiste hommikuseminaril "Uued teavituskohustused ning ehitusettevõtja ettevõtlustulu maksustamine Soomes". Seminaril vaatame juba põhjalikumalt nii uusi andmete kogumise ja esitasime kohustusi kui ka vanu kehtima jäävaid kohustusi.

Täpsema info leiad seminari kohta seminari kodulehelt.