Ehkki Eesti üüriturg on täna marginaalne ja selle mõju majandusele väike, on ometi üürikortereid hädasti vaja - selle taga seisab kinni ettevõtete käekäik ja ühiskondliku rikkuse kasv, leiab LHV majandusanalüütik Heido Vitsur.
Kuigi kodu üürimine pole Eestis levinud ja kinnisvara pigem omatakse, oleks üüriturgu hädasti vaja, ütles Heido Vitsur eile Eesti Ehitusettevõtjate Liidu üüriturukonverentsil. "Võimalus normaalselt elukohta valida määrab, kui edukas riik on," selgitas ta.
"Näiteks USA majandus ei saaks olla nii jõukas ja paindlik, kui tööjõu liikumine oleks seal jäigem. Ameerikas püsitakse ühes paigas maksimaalselt seitse aastat." Eestlane seob end aga tihti kinnisvaraga, mida ei taheta, raatsita või saada maha müüa, see aga seob tööjõu liikumisele piirid ette - tööjõud ei saa liikuda ja seetõttu seda ei ole.
Swedbanki mullu läbi viidud uurimusest eelistab kolmveerand eestlastest kinnisvara omada, sest kodu üürimine oleks vastanute hinnangul raha tuulde loopimine.
Sellest, milliseid üürikortereid Eestis vaja oleks, kuidas mõjutab üüriäri kiire hinnatõus, millised uued pinnad rajatakse Telliskivi loomelinnakusse ning milliste võtetega saab maja energiat säästvaks, saab lugeda 8. aprillil ilmuvast Äripäeva kuukirjast Kinnisvara.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.07.26, 17:01
Rasketehnika turul loeb üha vähem ostuhind ja üha rohkem partneri võimekus
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele