Arhitektid: olemasolev arhitektuuriharidus lõhub sektori konkurentsivõimet
Eesti Arhitektide Liit saatis eelmine nädal haridus- ja teadusministrile avaliku kirja, kus väljendatakse tõsist muret Eesti arhitektuurikoolituse probleemide pärast ja palutakse ministeeriumil algatada korrastamist arhitektuurihariduses.
Arhitektide liit on seisukohal, et praegune olukord arhitektuuri hariduses on vastutustundetu ja erialale kahjulik.
Arhitektuuri eriala on Eestis aastakümneid õpetatud kahes kõrgkoolis: magistritasemel haridust on antud Eesti Kunstiakadeemias (EKA) ja rakendusarhitekti haridust Tallinna Tehnikakõrgkoolis (TTK). Mõlema kooli arhitektuuri õppekavad on rahvusvaheliselt akrediteeritud.
EKA arhitektuuri eriala diplom on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ miinimumnõuetega ja annab õiguse töötada arhitektina kogu Euroopa Liidus.
2013. aasta kõrgharidusreformi üks eesmärk oli sarnaste õppekavade dubleerimise vähendamine. Samal aastal ülikoolidega sõlmitud halduslepingutes nähti ette õppekavade arvu vähendamine kõigis ülikoolides. Reformiga paralleelselt tehti ootamatult TTÜs aga algust viieaastase integreeritud arhitektiõppega, mis kopeerib EKA arhitektuuri eriala. Antud õpe ei ole tunnustatud EL kutsekvalifikatsiooni raamistikus, seades piirangud eriala lõpetajate tulevikuvõimalustele.
Arhitektide liit leiab, et TTÜ poolt astutud samm ei tohi mitte mingil juhul vähendada kvaliteetse ja rahvusvaheliselt akrediteeritud arhitektuuriõppe finantseerimist EKAs ja TTKs.
Finantseerimise vähendamine tähendaks toimiva arhitektuuriõppe kvaliteedi langust ja sektori rahvusvahelise konkurentsivõime halvenemist.
Eesti Konjunktuuriinstituudi aruandest selgub, et Eestis on juba aastaid olnud arhitektide üleproduktsioon.
See tähendab, et võrreldes vastavate insenertehniliste erialadega koolitatakse arhitekte liiga palju. Eesti arhitektuuriharidusega inimeste üleproduktsioon on lühinägelik, tekitades meie kõrgharidusega spetsialistide hulgas töötust ning killustab valdkonna senisest enam.
